"Selle väite kinnituseks on opositsiooni esitatud kulusid suurendavate muudatusettepanekute katteallikad. On enesestmõistetav, et eelarve kulusid kümnete miljonite eurode kaupa suurendavate ettepanekute puhul on vajalik näidata ka, kust selleks raha tuleb," lausus Sõerd.

Sõerdi sõnul on Keskerakonna fraktsioon näiteks rahaliselt silmatorkava osa muudatusettepanekute katteallikaks märkinud lakoonilise mõtte. "Muudatusettepaneku katteallikaks on maksuaugu vähendamine, millega suureneb riigi käibemaksu laekumine," lausus ta.

"Mingeid meetmed, lisaks valitsuse esitatud ja juba riigikogu menetluses olevatele maksulaekumisi suurendavatele eelnõudele, lisatud aga ei ole," tõdes rahanduskomisjoni liige.

Sama hästi võiks tema sõnul käibemaksulaekumise prognoosile otsa kirjutada sadu miljoneid eurosid ja öelda, et need tulevad prognoositust suuremast majanduskasvust, mille omakorda tagab programmi "Tallinn aitab" rakendamine.

"Selliseid muudatusettepanekuid ei ole aga kuidagi võimalik sisuliselt arutada," lisas Reformierakonda kuuluv parlamendisaadik.

Sõerd tõi välja, et samasuguse väärtusega on SDE fraktsiooni ettepanek seada oma rahaliselt suuremahuliste kuluettepanekute katteallikaks ühe sätte muudatus praegu kehtivas tulumaksuseaduses järgmises sõnastuses: "Füüsilise isiku tulu 14 000 eurot aastas ületava osa tulumaksu määr on 26 protsenti".

"Näib tõesti, et opositsiooni eelarvemuudatuse ettepanekud pigem
naeruvääristavad rahanduskomisjoni tööd, kui on esitatud tõsise
eelarvearutelu eesmärgil," võttis eksrahandusminister asja kokku.

Astmeline või ühetaoline tulumaks?

"Siinkohal pole vaja hakata debatti pidama selle üle, kas parem on astmeline või ühetaoline tulumaks, sest selline muudatus nii maksutehniliselt kui ka tulusid suurendava katteallikana on absurdne," sõnas Sõerd.

Esiteks, tulumaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, mis tähendab, et selline seadusemuudatus saab rakenduda alates 1. jaanuarist 2014 saadavatele tuludele.

2014. aastal teenitavad tulud tuuakse välja tuludeklaratsioonis, mis esitatakse 2015. aasta kevadel ja tulumaks laekub 2015 aasta keskpaiku, mistõttu need laekumise ei saa kuidagi jõuda 2014. aasta eelarvesse,  põhjendas Sõerd.

"Teiseks, vähem kui kaks kuud enne olemasolevat maksusüsteemi täielikult peapeale pöörava seaduse rakendumist pole eelnõud, mida saaks maksuseadusena käsitleda, ei ole teada rakendamise kordasid ega deklareerimise põhimõtteid, pole teada kuidas maksustatakse füüsilisest isikust mitteresidentide üle 14 000 eurot oletavat tulu, millise määraga peetakse tulumaksu kinni näiteks igakuiselt palgalt," selgitas riigikogu liige.