„Toomas Lepa artikkel on samast sarjast The Public Banking Institute presidendi Ellen Browni artikliga „ESM ehk lugu sellest, kuidas Goldman Sachs vallutas Euroopa“. Nii nagu seal, nii ei ole ka Toomas Lepa artiklis paralleeli loomine USA 2008. aasta TARPi programmi ja ESMi vahel korrektne,“ kinnitas Sõerd.

Sõerdi sõnul oli TARP kavandatud USA pankade toetusprogrammina ja oli loodud ainult pankade päästmiseks mõeldud institutsioonina. „ESM toetab valitsusi ja ka näiteks Hispaaniale mõeldud pangaprogramm arvestatakse Hispaania riigi kohustuseks,“ selgitas rahanduskomisjoni liige.

„ESMi laenuvõime maht on piiritletud 500 miljardi euro suuruses summas ja seda ei saa suurendada ilma liikmesriikide parlamentide otsuseta, samuti on piiritletud olemasoleva stabiilsusmehhanismi ja loodava ESMi laenumahu kombineeritud summa kokku, mis on 700 miljardit eurot.“

Parlamentide kontrolli all

„EFSFi poolt on seni sõlmitud laenulepinguid 220 miljardi euro suuruses summas (EFSFi enda võlakirjaemissioonid) ja sellest edasi laenatud programmiriikidele 105 miljardit eurot. EFSFi programmid abivajavatele riikidele on avalikult jälgitavad ja peavad olema liikmesriikide parlamentide kontrolli all,“ rõhutas Sõerd.

Sõerdi sõnul on üle 210 miljardi euro summas raskustes liikmesriikide võlakirju ostnud ka Euroopa Keskpank. Ta märkis, et keskpanga interventsioonide kohta nii detailset infot kui stabiilsusmehhanismi programmide kohta tõesti pole, aga keskpanga operatsioonide suhtes tulebki arvestada teatud konfidentsiaalsusnõuetega.

„Mis puudutab Toomas Lepa väidet, et TARP hääletati maha, siis teadaolevalt läks see siiski käiku.“