Ainus tõenäoline europarlamendi mandaadist loobuja on Savisaar
Euroopa Parlamendi kandidaatidest on vaid Edgar Savisaar ja Jürgen Ligi sellised, kes on kohe välistanud mineku Brüsselisse. Ligi on Reformierakonna nimekirjas viiendal kohal ja seega pole tema valituks osutumine kuigi tõenäoline, seega jääb ainsaks tõeliseks peibutuspardiks vaid Edgar Savisaar, kes oma nimekirjas on esimesel kohal ja osutub suure tõenäosusega valituks, aga Brüsselisse ei lähe.
Savisaar on keskerakondlastest ka ainus, kes on Euroopa Parlamenti mitteminekust teatanud.
Kõik Reformierakondlased peale Ligi on öelnud, et on valmis teatud tingimustel europarlamenti minema. Kultuuriminister Urve Tiidus pidas valituks osutumist ebatõenäoliseks, aga ütles, et kui valijad teda toetavad, on minek.
Välisminister Urmas Paet pidas Brüsselisse minekut võimalikuks, aga sidus selle julgeolekuolukorraga Euroopas. Andrus Ansip selgitas Euroopa Parlamenti kandideerimise otsust kommenteerides, et tahab saada Euroopa Komisjoni liikmeks ja Euroopa Parlamendi liikme mandaat toetab seda.
IRLi kõik kandidaadid on valituks osutumise korral valmis Brüsselisse ka sõitma.
Euroopa Parlamenti kandideerivad sotsiaaldemokraatidest ministrid aga langetavad erakonna pressiesindaja Kai Kalamehe sõnutsi valimisedu korral pärast 25. maid otsuse, kas minna tööle europarlamenti või jätkata ministriametis.
"Valitsuse liikmetel on otsustamise lähtekohaks isiklik häältesaak ehk see, kui tugeva mandaadi valijad neile personaalselt andsid," ütles Kalamees.
Valimistulemustest sõltub ka riigikogu esimehe Eiki Nestor otsus. “Mina kandideerin eelkõige sellepärast, et Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal läheks valimistel võimalikult hästi. Aga kui kogun ise nii palju hääli, mis annavad koha europarlamendis, siis tuleb minna Brüsselisse tööle,“ ütles Nestor.
Ülejäänud kandidaadid – Marju Lauristin, Marianne Mikko, Natalja Kitam, Hannes Hanso, Liina Raud, Abdul Turay, Randel Länts ja Toomas Alatalu – lähevad kindlasti valituks osutamise korral Euroopa Parlamenti.
Euroopa Parlamendi valimised toimuvad sel korral avatud nimekirjade järgi, mis tähendab, et kui erakond saab omale 1-2 kohta europarlamendis, siis need kohad lähevad kõige enam hääli saanutele, sõltumata nende kohast valimisnimekirjas.
