AINULT DELFIS: Soome kaitsepolitsei raamatu autori sõnul ei soovitanud Lääne luureorganisatsioonid Soomel Eesti vabanemist aktiivselt toetada

 (104)
MAUNO KOIVISTO
Mauno KoivistoFoto: Rauno Volmar

Soome kaitsepolitsei raamatu koostanud Matti Simola kinnitas intervjuus Delfile, et mõistmaks Soome president Mauno Koivisto silmatorkavat tagasihoidlikkust Eesti iseseisvuspüüdluste mõistmisel, peab teadma Läänemaade eriteenistuste rolli. Eesti keeles ilmus raamat kirjastuse Hea Lugu vahendusel.

Kui kaua te kirjutasite raamatut Soome kaitsepolitsei ajaloost?

Tervet pikkust on raske hinnata, sest kirjutajaid oli palju. Olime kaks raamatut ka varem avaldanud - 1994 ja 1999. Need olid uue raamatu põhjaks. Suurem töö algas 2007. aastal, kui professor Kimmo Rentola tuli terveks aastaks mulle appi kirjutama. Minu põhitöö algas alles 2009. aastal, kokku pühendasin sellele raamatule 2,5-3 aastat.

Mis oli selle raamatu juures kõige raskem?

Kirjutamisega probleeme ei olnud. Lõpuks hakkas aeg meid suruma, aga raamatute kirjutamisega on ikka nii.

Kas Soomes oli ka inimesi ja ametiasutusi, kes olid selle raamatu avaldamise vastu?

Ei olnud, sest Soome kaitsepolitseist olid kaks raamatut juba ilmunud, mistõttu mõte uuest teosest ei olnud midagi erilist. Pigem uut raamatut oodati.

N. Liidu ja Venemaa salateenistuste roll on olnud Soomes väga tugev. Kas saate olla veendunud, et enam venelastel Soomes samasuguseid ambitsioone pole, nagu aastakümneid tagasi?

Maailm on kindlasti muutunud. Seega pole Viktor Vladimirovi ja teistel aastakümneid tagasi tegutsenud KGB-tüüpi meestel Soomes enam mingit võimalust. Ja tõenäoliselt arukalt mõtlevad luureorganisatsioonid enam samasuguste eesmärkide poole ka ei pürgi. Teisalt jälle luuramise rõhuasetused, eesmärgid, rollid ja tegevused on muutunud. Tänapäeval on luuramine rohkem info kogumine ja analüüs, vähem aga otsene mõjutamine.

Seotud lood:

Miks Soome on Venemaa eriteenistustele nii oluline?

Üldiselt tahetakse luurates infot vaenlase, rivaali ja naabri kohta. Venemaa vaatenurgast on Soome naaber olnud üle 1000 aasta. Lisaks on Soomes väga hästi arenenud infotehnoloogiatööstus, mis huvitab erinevate maade luureorganisatsioone.

Raamatus pole eriti palju juttu Eestist. Miks? Kui aktiivne oli Soome salapolitsei Nõukogude Eestis?

Mõni koht ja mõni pilt raamatus Eesti KGBst siiski on. Piiratud maht ja aeg sundisid meid keskenduma muule, mistõttu jäi Eesti suund tahaplaanile.

Soome president Mauno Koivisto oli Eesti iseseisvuse vastu. Kui tugev oli Vene mõju tema suhtumisele Eesti tulevikku?

Siin võib tsiteerida professor Rentola lauseid meie raamatust: "Eesti olukord oli presidendi ja kaitsepolitsei juhi aruteludes 1988. aastast pidevalt teemaks. Eestlaste vastu empaatiatundes pole kahtlust, aga samas olime mures, et Soomes liiga palju ei näidataks tuge ja lisaks me ei soovinud, et Baltimaade iseseisvuspürgimused liiga palju ei kahjustaks Gorbatšovi uuenduspoliitikat ega avaks teed vanameelsete tagasitulekule Moskvas."

Ja teine lause: "Vaevalt oli kaitsepolitsei peamine Soome ja president Koivisto Eesti-poliitika mõjutaja. Aga oma roll võis olla sellel, et Lääne luureorganisatsioonide juhtidelt saadi pidevalt infot, et Balrimaade vabaduspürgimusi pole mõtet liialt toetada, sest siis saaks kahjustuda peaeesmärk - N. Liit. Selline oli kindlalt CIA juhi William Websteri seisukoht."

Olukord oli siis tervikuna keeruline ja mõjutusi erinevatelt suundadelt. Ka president Koivisto tegevust ei saa vaadata lihtsustatult poolt/vastu-positsioonist, millena võiks see väliselt paista.

1991. aastal võimul olnud Eesti peaminister Edgar Savisaare turvaülem Kalle Klandorf on Delfile öelnud, et kui 1991. aastal oleks putš Moskvas ebaõnnestunud, oleks kuumadel augustipäevadel Helsingis viibinud Lennart Meri antud üle Moskvale. Olete te sellest versioonist midagi kuulnud?

Saan tsiteerida Rentolat: "Soome suhtumine Eesti uude iseseisvumisse on teema mitmetele järgmistele ajaloo uurimisteostele."

Mis oleks saanud, kui 1991. aasta riigipööre oleks õnnestunud? See on spekulatsioon, mitte ajaloo kirjutamine. Kui aga putš oleks õnnestunud ja kui teie poolt küsitud teema oleks päevakorras, siis neid diskussioone oleks peetud kõrgemal tasemel kui kaitsepolitsei. Samas võime ka spekuleerida, kas eestlased oleks jäänud Soome ootama võimalikke konsultatsioone?

Kas Soomes oleks piisavalt infot, et kirjutada raamat, millised olid Soome salapolitsei eesmärgid ja tegevus Nõukogude Eestis?

2009. aasta andmete põhjal omaette raamatuks polnud eeldusi. 2019. aastal, kui Soome kaitsepolitsei saab 100 aastaseks, võib neid suhteid uuesti uurida. Aga see on juba teiste inimeste uurida ja kirjutada.