AINULT DELFIS | Mart Helme täpsed sõnad Soome ajakirjanikele: „Teeme tööd plaan B-ga. Meil on vaja plaani B“

 (490)
Mart Helme
Mart HelmeFoto: Rauno Volmar

Delfil ja Eesti Päevalehel oli võimalus kuulda lindilt täpseid sõnu, mida lausus Mart Helme teda eile intervjueerinud Soome ajakirjanikele.

Siseminister Mart Helme teatas täna meediale saadetud avalduses, et Soome ajakirjanik on tema sõnu seoses NATO kriisiga ettevalmistatava plaan B-ga valesti mõistnud.

„Ma ei ole öelnud, nagu tegeleks meie valitsus koos naaberriikidega NATO-le alternatiivi otsimisega. Kui Iltalehti ajakirjanik minu sõnadest sedamoodi aru sai, siis mõistis ta mind valesti. NATO on ja jääb meie olulisimaks julgeolekugarantiiks,“ väitis Helme hommikuses pressiteates.

Delfil ja Eesti Päevalehel oli aga võimalus mitu korda kuulata lindilt Helme ja 17 Soome ajakirjaniku vahel toimunud intervjuu käigus lausutud sõnu ja selles pole kahtlustki. Helme ütleb selgelt, et plaan B ettevalmistamisega tegeletakse, ta lausa rõhutab, et seda on vaja.

Kui täna hommikul Helme eitas NATO-le alternatiivi otsimist, siis Soome ajakirjanikega rääkides sõnas ta mustvalgel: „Peame töötama välja alternatiivsed stsenaariumid.“

Täna väitis Helme, et peab NATO-t Eesti olulisemaks julgeolekugarantiiks, kuid Soome ajakirjanikud küsivad Helmelt konkreetselt üle, kas tema jutt tähendab, et NATO peale loota ei saa? Mispeale Helme vastab lindil kuuldavalt rõhutatult: „Me saame loota vaid mõne NATO liikmesriigi peale.“

Alljärgnevalt on esitatud Helme NATO ja julgeoleku kohta käinud jutt kohtumiselt ajakirjanikega. Helme räägib vaheldumisi soome ja inglise keeles.

Seotud lood:

/_ _ _/

[Soome ajakirjanikud küsivad üldise küsimuse julgeolekust]

Helme: „Eestile on Venemaa alati oht. See sõltub sellest, milline valitsus on Venemaal. Sellel on kaks poolt. Kui seal on diktaatorlik valitsus või selline kõva režiim, tähendab see sõjalist ohtu. Kuid kui seal on demokraatlik valitsus ja Venemaa ja EL-i vahel kehtestatakse viisavabadus, tähendab see seda, et Eesti ujutatakse venelastega üle. See on teistsugune oht meile eestlastele. Venemaaga on alati komplitseeritud suhted.

Mis puudub NATO-sse, siis me ei taha öelda, et Macronil on 100% õigus, et ta räägib 100% tõde, et NATO on ajusurmas. Aga selge on see, et NATO-s on probleeme. Kui oleme rajanud oma julgeoleku NATO-le, siis vaatame väga tähelepanelikult, mis seal toimub. Nüüd on NATO tippkohtumine Londonis.

Me eile [esmaspäeval] valitsuses valmistusime selleks kohtumiseks ja vaatame, mis seal juhtub. Oleme tegemas tööd ka plaan B-ga. Ehk mida peab Eestis siis tegema ja - mitte üksnes Eesti, vaid ka teised Balti riigid –, kui Macron on päriselt rääkinud tõtt. Ma arvan, et pole tõsi, justkui oleks Macron oma seisukohaga üle pakkunud. Meid paneb muretsema see, mis toimub Lähis-Idas ehk siis Venemaa ja Türgi sõprus või partnerlus, kuidas iganes seda nimetada. See on muret tekitav.

Ja me ei tea täpselt, mida ameeriklased teevad. Sest mitmed meie ministrid on hiljuti Ameerika Ühendriike külastanud ja kõik seal räägivad Hiinast. Väga vähesed inimesed jätkavad Venemaast rääkimist. Hiina, Hiina, Hiina. Kagu-Aasia, Kagu-aasia, Kagu-Aasia. Jah, Venemaa, me pole Venemaa pärast mures. Aga meie oleme Venemaa pärast mures.

Seega peame tegema tööd, nagu ütlesin eilsel valitsuse istungil: peame nüüd veel rohkem püüdma oma diplomaatias, et uurida välja, mis on nn suurte poiste seisukoht. Mitte lihtsalt USA, vaid ka brittide oma? Mis saab Brexitiga? Millised suhted saavad olema Ühendkuningriigil peale lahkumist Euroopa Liiduga ja eriti, mis saab olema nende poliitika Venemaa suhtes ja eriti Balti riikide suhtes. See on väga oluline meie jaoks. Ja samuti, mis saab Saksamaal. Merkeli ajastu on läbi. See on selge. Mis saab järgmiseks? Kui palju muutub Saksamaa välispoliitika? Keegi ei tea. Mis saab olema Prantsusmaa poliitika, kas nad vaatavad aina enam Vahemere poole, kas nad otsivad lähemaid suhteid Moskvaga? Kõik on ebaselge täna.

See on Külma sõja järgse perioodi lõpp! Ja mis saab järgmiseks, seda ei tea keegi täpselt. Ja seepärast on meil vaja plaani B. See ei tähenda, et plaan B tähendab, et mõtleme Venemaa invasioonile. Lihtsalt peame mõtlema uutest julgeolekumustritest tulevikuks. Kui see juhtub, kui too juhtub, kui midagi kolmandat juhtub. Mida me teeme uues olukorras. Peale töötama välja alternatiivsed stsenaariumid.“

Küsimus: kas Soome on sinna plaani haaratud?

Helme: „Soome on alati kaasatud. Sest kui asi puutub Eestisse, puutub see ka Soomesse. Ma arvan, et Soome pole huvitatud, et Soome lahe lõunakaldal ei ole iseseisev Eesti, vaid on Venemaa impeerium taaskord. Ma arvan, et see sel viisil ei juhtu. Ajalugu ei korda ennast kunagi sel viisil. Aga on selge, et Euroopa Liit on haaret kaotamas, me ei saa Euroopa liidu peale loota kui mingisuguse julgeoleku garantii peale. Macronil võivad olla tema suured unistused Euroopast kui võimukeskusest. Euroopa pole võimukeskus ja tulevikus on ta veel vähem võimukeskus. Vaatame reaalsusele otsa, see on täpselt sedasi.“

Küsimus: Ehk te ei või kindlalt NATO-le loota?

Helme: "Ma arvan, et võime loota mõne NATO liikmesriigi peale. Aga NATO kui selline on midagi, mida me ei saa defineerida, mis tema tulevik on. Võibolla on kõik okei. NATO-l on olnud oma kriisid ka varem. Aga see on ka kriisisituatsioon. Seega, kuidas NATO sellest kriisiolukorrast üle saab, ei tea keegi. Seega peame töötama väga kõvasti, et meil oleks individuaalsed kahepoolsed suhted teatud riikidega."

/_ _ _/