AINULT DELFIS: Katkend raamatust, kus kirjeldatatakse Edgar Savisaare rolli, miks KGB nimekirju Eestile üle ei antud, osa II
Delfi avaldab kolm päeva järjest kirjastuses Varrak ilmunud Harri Mägi raamatu "ENSV KGB tegevuse lõpetamine" peatükke, püüdes täita valgeid laike Eesti ajaloos.
Kirjastuselt Varrak: "Üks Eesti iseseisvuse taastamise tähtsaimaid verstaposte oli NSVLi repressiivorgani KGB tegevuse lõpetamine Eestis. Seda on uurinud kolm parlamendikomisjoni ja omal ajal kirjutati sellest palju ka ajakirjanduses, ent siiani pole meil terviklikku ülevaadet noist sündmusist ega KGB kontori likvideerijate rollist ja vastutusest. Kui kõigi teiste nõukogude asutuste töö lõpetati 1991. augustis päevapealt, siis KGB kohaliku kontori likvideerimine osutus pikaajaliseks ja vaevaliseks protsessiks, mille detailides ei ole selgust siiani. Samal ajal tõestavad spioonilood idanaabri agentidest Eesti julgeolekuasutustes, et otsused, mida tehti kohalikku KGBd sulgedes, mõjutavad Eesti riiki senini.
Riigikogu uurimiskomisjonide nõunik Harri Mägi (1955–2012) otsibki selles raamatus selgust, miks ei võtnud likvideerimiskomisjon üle kõki Eestile tähtsaid arhiive ja dokumente ning miks pole meil tänini korralikku ülevaadet KGB likvideerimisest ja selle komisjoni tööst."
Katkend raamatust:
"KGB kohustused
Üks enim probleeme ja segadust tekitanud punkte on KGB kohustus anda kolme päeva jooksul ekspertkomisjonile üle KGB struktuuri kirjeldus ja isikkoosseisu nimestik (vähemalt nii saanud leppest aru Eesti esindajad). Kuna aga lepe oli ainult vene keeles (nagu ka 4. septembri oma), siis Sillari sõnul ei loovutatud mitte inimeste nimekirja, vaid ainult ametikohtade loetelu. Sillar teatas riigikogu komisjonile üleolevalt, et anti ainult seda, mida küsiti, nemad ei hakanud ise midagi pakkuma. Tagantjärele on võimatu kindlaks teha, kas tšekistid tõmbasid Eesti läbirääkijatel naha üle kõrvade või olidki nood nii asjatundmatud. Iseasi on see, et kuigi Sillari väitel andnud ta nõutud materjalid üle, ei suutnud ta meenutada, kellele täpselt, ja keegi polegi neid hiljem näinud. Tulemuseta on püüdnud ses selgust saada nii ülemnõukogu komisjon kui ka 1993. aastal moodustatud riigikogu komisjon.
Sestap pole imestada, et KGB ei andnud Eestile üle oma pensionäride ja vabastatavate kaastöötajate nimekirju, ehkki see oli kokkuleppes kirjas.
KGB kohustus loovutama osa ENSV KGB arhiive (kriminaal- ja filtratsioonitoimikud, eriraamatukogu ja veel üht-teist), kuid selleks plaaniti sõlmida mõne nädala pärast eraldi üksikasjalik kokkulepe.
Ning veel ühest tegemata jäänud asjast. NSVLi KGB lubas piisavate õiguslike garantiide korral (tagatud salastatus ja julgeolek) anda Eestile üle ENSV KGB agentuur-operatiivmaterjalid. Kas see võinuks ka päriselt teoks saada, on iseküsimus, sest väljend piisavad garantiid on nii veniv mõiste, et selle abil saab tõrkuda ja venitada nii kaua, kui parasjagu vaja. Kuid pole ka jäänud jälgegi, et valitsus ses asjas üldse midagi ette võttis. Mingid arutelud sel teemal tõenäoliselt toimusid, ent pole märki, et valitsus oleks sellist seaduseelnõu ette valmistanud või pöördunud algatusega ülemnõukogu poole. Raivo Vare rääkis riigikogu uurimiskomisjonile, et tema teada valitsus siiski tegi kellelegi ülesandeks see eelnõu välja töötada. Ka olla valitsus arutanud novembri teisel poolel selleteemalist seaduseelnõu. Ent veidi hiljem, kui selgus, et detsembri keskel tuleb Bakatin Tallinna KGB lõpetamise paberitele alla kirjutama, hakkas eelnõu ümber mingi tõmblemine ja asi jäi sinnapaika. Vare soovitas küsida täpsemalt Edgar Savisaarelt.
Savisaare sõnul rääkinuvat ta vist sel teemal ülemnõukogu Järliku komisjoniga, et kõnealune eelnõu tuleks vastu võtta, kuid miks selleni ei jõutud, ta ei tea. Olevat tekkinud arusaamatu tõmblemine seoses agentuuri kohta käivate andmete tagasitoomisega Venemaalt ning seaduseelnõu ei jõudnudki parlamenti. Huvitav, et nii Vare kui Savisaar pruukisid eelnõust rääkides sarnast sõnavara (tõmblemine), kuid jääb selgusetuks, millest täpselt jutt käis või kes konkreetselt takistas seaduseelnõu valmimist ja esitamist ülemnõukogule.
Igatahes on naeruväärne Aasmäe etteheide ülemnõukogu aadressil, et selline seadus jäi vastu võtmata. Seaduseelnõu põhilised läbikukutajad ülemnõukogus olnud Mart Laar ja Illar Hallaste. Ülemnõukogu ei saanud kuidagi eelnõu läbi kukutada, sest valitsus ei viinudki seda sinna. Muidugi on võimalik, et ülemnõukogu poleks sellist seadust vastu võtnud, kuna ettepanek KGB-le mingeid tagatisi anda saanuks avalikkuses valulise vastuvõtu ning valitsus, teades parlamendi meelsust, ei läinud üritamagi. Praegu aga paistab pigem nii, et valitsus ei proovinudki tõsiselt agentuurandmeid kätte saada, kuigi see punkt oli suudetud lepingusse suruda. Nii pääses KGB kogu probleemist vähimagi valuta."
