AINULT DELFIS: Katkend Mart Laari uuest raamatust: venelased ei arvestanud, et grusiinide lennuvägi on valmis enesetapumissioonideks

 (79)
Mart Laar
Mart LaarFoto: Rauno Volmar

Delfi avaldab esimese katkendi Mart Laari värskest Gruusia sõja teemasid käsitlevast raamatust "Impeeriumi vastulöök".

Siis algasid aga ootamatused. Gruusia armee olukorda analüüsinuna teadis Venemaa, et Gruusia õhujõud on pea olematud. Nii ei pidanud neilt midagi karta olema. Venelased unustasid aga ära, et tegemist on nimelt Gruusia õhujõududega, teisisõnu sellistega, mille üksused on võimelised tõelisteks enesetapumissioonideks, kust eluga tagasitulekuks pole just palju lootusi.

Igal juhul teadsid grusiinid, et kui nad tahavad üleüldse õhusõjas osaleda, on selleks ainult üks võimalus. Tšetšeenial olid olnud arvestatavad õhujõud, kuid venelased lasid need üheainsa rünnakuga lennuväljadele paari tunniga täielikult puruks.

Nii otsustas Saakašvili saata Lõuna-Osseetiasse sisenenud venelaste vastu kogu Gruusia õhujõu. Seda „kogu” polnud just palju, vaid kuus lennukit SU-25. Nendestki osutus lahinguvõimeliseks neli.

Kell 6.20 tõusid need kolonelleitnant Malkhaz Tabatadze juhtimisel õhku. Pilvisus oli tihe ja Gruusia lennukitel tuli lennata pilvede kohal. Pilvede vahelt nägid nad hetkeks Tshinvalit, kuid see polnud nende sihtmärk. Nad sukeldusid uuesti pilvedesse ja väljusid neist alles vahetult enne Gupta silda. Selle ees nägid Gruusia lendurid suurt Vene kolonni, mis pidi olema nende esimene sihtmärk.

Seotud lood:

Gruusia lennukite ilmumine oli venelastele täielik ootamatus. Javasse oli küll üles seatud mitu õhutõrjepatareid, kuid need magasid grusiinide ilmumise täielikult maha. Segaduses Vene sõdurid lasid oma õlaltlastavatest Strela-seadelistest välja terve parve rakette, kuid Gruusia lennukitel õnnestus neid vältida. Kolonn löödi segamini.

Tabatadze meenutab, et õnnestus minema pühkida kolm neljandikku kolonnist. Siis ründasid Gruusia lendurid oma järgmist sihtmärki – Gupta silda. Neil polnud lasersihikuga pomme ja seetõttu sai sild vaid kergelt vigastada. Pommid tabasid silda, kuid ei suutnud seda täielikult hävitada. Kolonn sillal jäi seisma ja venelastel tuli üks auto silla vabastamiseks alla lükata.

Kell 7.32 olid kõik Gruusia lennukid oma baasis tagasi. Nad olid ise ka imestunud, et veel elus olid. Kõige rõõmsam oli Tabatadze, kes polnud küll uskunud, et tal õnnestub kõik oma alluvad elusalt tagasi tuua. Ta andis käsu lennukid lennuvälja äärtesse paigutada ja hoolega maskeerida.

Kohe olidki Vene lennukid kohal ja asusid lennuvälja pommitama. Kuigi venelased hiljem lennuvälja korduvalt ründasid, jäid Gruusia lennukid terveks. Nii kujunes 8. augusti varahommikune aktsioon Gruusia lennuväe esimeseks ja viimaseks missiooniks selles sõjas.

Kui hävitav Gruusia lennuväe löök täpselt oli, selle kohta on arvamused vastandlikud. Venelased ütlevad, et see oli üsna tühine, grusiinid aga annavad sellele õhulöögile suure tähtsuse. Üle Gupta silla jõudnud üksuste liikumise pani see igatahes terveks päevaks seisma.

Alles keskpäevaks jõudsid Vene väed läbida mõned Tshinvalist puudu olevad kilomeetrid ja jäid seejärel pikemaks seisma. Vene väejuhatus kartis, et Tshinvalis osutatakse neile väga tugevat vastupanu, mistõttu pidas vajalikuks suurtükiväge järele tõmmata ja linna pommitama asuda.

Ette saadeti ka Lõuna-Osseetia üksusi, mis olid Vene sõduritest kehvemini varustatud ja ilma isiklike kaitsevahenditeta. Kaotused nende üksuste seas olid suured ja Tshinvalisse nad ei jõudnud.

Kuid oli Gruusia lennuväe löögi sõjaline mõju milline tahes, psühholoogiliselt oli see igatahes laastav. Sellest hetkest alates hakkasid Vene väed ja osseedid iga silmapiirile ilmuvat lennumasinat Gruusia omaks pidama ja tulistama neid kõikidest nende käsutuses olnud vahenditest.

Tule alla jäänud Vene lennukid omakorda arvasid, et nende all maapinnal on vaenulikud jõud ning kallasid omaenda väed pommirahega üle. Need hakkasid selle peale aga veel agaramalt tulistama. Nii lastigi üle poole Vene vägede poolt kaotatud lennukitest alla oma üksuste poolt.

Vene vägedel oli õhus küll absoluutne ülekaal, kuid nad ei suutnud seda ära kasutada. Sellele vaatamata oli juba 8. augustil Vene õhujõudude tegevus ülimalt aktiivne. Rünnati sõjalisi objekte kogu Gruusia territooriumil, kuid halva luure ja viletsa tabavuse tõttu said pihta tsiviilhooned ja hukkusid tsiviilisikud.

Kell 9.45 heitis Vene lennuk kolm kuni viis pommi Šavšvebi külale, üritades asjatult tabada seal asuvat radarit. 10.30 pommitas Vene Su-24 Variani küla. Seitse tsiviilisikut said vigastada. 10.57 heitsid Vene lennukid kolm pommi Gorile. Kell 15.05 pommitati Gori piirkonda uuesti.

Pärastlõunal rünnati Marneuli ja Bolnisi lennubaase. Pommitati ka reservistide kogunemispunkte. Vene ametlikud allikad eitasid Gruusia territooriumi pommitamist jäigalt, Vene välisministeerium nimetas vastavaid teateid jamaks.

Grusiinid polnud sellisteks massiivseteks õhurünnakuteks küll valmis, kuid üritasid ometi vastupanu osutada. Nende õhutõrjesüsteemid olid esialgu rohkem seatud sõjaväebaaside kaitseks, kust neid aegamisi hakati rinde lähedale nihutama.

Tsiviilobjektide kaitsmine polnud planeeritud, sest kes oleks pidanud neid ründama. Vene väejuhatus paraku niimoodi ei arvanud. Kaitsetute tsiviilobjektide ründamine ei kulgenud siiski nii hõlpsasti, nagu oli arvatud. Grusiinid osutasid käepäraste vahenditega meeleheitlikku vastupanu ja paljud lennukid pidid baasi tagasi pöörduma vigastatult.

Juba kella 10 paiku raporteerisid grusiinid, et nad olid alla tulistanud Gorit rünnanud Vene lennuki. Tegemist oli 386. õhupolgu SU-25 rünnaklennukiga. Mõni hetk hiljem teatasid aga osseedid, et nemad on alla tulistanud hoopis Tshinvalit pommitanud Gruusia lennuki.

Nad riputasid esimese hooga koguni Youtube’i video, kuidas Gruusia lennuk alla lastakse, lendur katapulteerub, langevarjuga maapeale jõuab, kinni võetakse ja metsikult läbi pekstakse. Pärast võeti see video küll kähku maha, sest selgus, et tegemist oli hoopis Vene lenduri kolonel Oleg Terebunskiga, kel hädavaevu osseetide käest eluga õnnestus pääseda.

Kui maailm 8. augusti keskpäevaks veel aru ei saanud, et Vene väed sõjas osalevad, oli Gruusia presidendile see selgemast selgem. Ta sai aru, et on venelaste seatud lõksu langenud. Gruusial tuli vastu seista kogu Vene sõjamasinale.

Maailm arvas aga, et konflikt käib vaid Lõuna-Osseetia ja Gruusia vahel. Gruusial polnud suure jõu vastu aga mingitki lootust. Nii asus Saakašvili tegema pingutusi, et sõjast võimalikult kiiresti väljuda. Ta helistas läbi oma Vene tuttavad ja küsis, et mida nüüd teha. Need vastasid, et ise sa loll ronisid sinna sõtta, nüüd vaata, kuidas välja saad.

Vene opositsiooni üks liidreid Boris Nemtsov meenutab, et Saakašvili helistas tallegi. Nemtsov vastas, et tunneb Saakašvilile küll kaasa, kuid pole paraku suuteline tema heaks midagi tegema. Saakašvili peab ise vaatama, kuidas sellest supist pääseb. Võib-olla peab ta Putini käest alandlikult vabandust paluma.

Meeleheitlik Saakašvili helistas läbi ka oma Lääne tuttavad, esitades neile ühe fantastilisema ettepaneku teise järel. Euroopa Parlamendi välisasjade komisjoni esimehelt Elmar Brokilt palus ta näiteks, et kas Saksamaal poleks võimalik Venemaa kallale paar tankidiviisi saata. Saksa tankid olevat ainus asi, mida venelased juba 1941. aastast alates kardavad.

Brokis see ettepanek vaimustust ei äratanud. Ta pakkus hoopis välja, et vahest peaks Saakašvili katsetama hoopis vaherahuga. Vahest õnnestub tal aega võita.

Saakašvili leidis, et see pole paha idee. Kell 11.10 oli ta välja kuulutanud üldmobilisatsiooni, nüüd oli paslik astuda samm vastupidises suunas. Kell 14.15 lasi Saakašvili Tshinvalis 15.00–19.00 välja kuulutada ühepoolse relvarahu. Selle ajal võisid tsiviilelanikud mööda humanitaarkoridori linnast lahkuda.

Lõuna-Osseetia sõdureid kutsuti aga alla andma ja neile lubati täielikku amnestiat. Keegi Saakašvili jutte aga enam tõsiselt ei võtnud. Lõuna-Osseetia üksused alla ei andnud, Vene väed kasutasid neile kingitud aega uute jõudude juurdetõmbamiseks.

Poliitiliselt võis vaherahu väljakuulutamine olla kaval käik, sõjaliselt oli see aga paras katastroof. Linnast mööda jõudnud III ja IV brigaad pandi seisma. Ka linnas ei teadnud Gruusia üksused, mida nüüd edasi teha.

Tshinvali hõivanud Gruusia üksused hakkasid linnast lahkuma. Maad võttis peataolek, aga ka teatav muretus. Üldpilt olukorrast puudus, sõduritel polnud aimugi, et kohe-kohe tuleb neil vastamisi seista Vene vägedega. See tõi kaasa katastroofilised tagajärjed.

Ka IV brigaadi 42. pataljonile ei olnud uut ülesannet või sihtmärki antud. Oli põrgulikult kuum ja ohvitserid otsustasid meestel puhata lasta. Need varjusid põletava päikese eest tammesalusse Tshinvali eeslinnas. Korraga ilmus taevasse kaks rünnaklennukit SU-25. Gruusia sõdurid pidasid neid enda omaks, tulid tammesalust välja ja asusid lennukitele lehvitama. Need vaatasid avanenud pilti imestunult, lendasid grusiinidest kõigepealt üle ja pöördusid siis tagasi. Löök kaitsetult lahtisele väljale ülesrivistunud pataljoni vastu oli hävitav. 22 meest said kohe surma, üle 100 haavata.

Samasse lähedale teeristile jäetud tankid hävitati samuti. Plahvatused, karjed ja oiged, täielik paanika. Igaüks püüdis end kuidagi päästa.

Ohvitserid võtsid maastikuautodesse nii palju mehi, kui mahtus, ja kihutasid minema. Langenud jäeti maha. Maha jäeti ka mootoririkke tõttu seiskunud tank, millest sõdurid lihtsalt jalga lasid. Põgenemisel viis 41. pataljon paanikasse kogu IV brigaadi, mis taandus kättevõideldud positsioonidelt segaduses Gruusia territooriumile.

Hävitavate õhurünnakute alla sattus ka III brigaad, säilitades siiski oma lahingukorralduse. Ta taandus, kuid siiski korrapärasemalt. Ägedalt rünnati õhust teisigi Gruusia üksusi. Erioperatsioonide pataljon pidi mägiteid mööda jõudma Roki tunnelini ja selle õhku laskma, kuid oli sunnitud vastase pideva pommitamise tõttu peatuma.

Mäepataljon hõivas päeva esimesel poolel Perevi, kuid jäi siis purustatud silla taha peatuma. Ainsana saavutas selgemat edu IV brigaadi 43. pataljon, mis surus Lõuna-Osseetia üksused välja Znauri kõrgustikelt.

Vene lennuväe sekkumine andis Lõuna-Osseetia jõududele Tshinvalis aga uut indu. Nad organiseerusid uuesti ja asusid passiivseks jäänud grusiine ründama. Niisama tänavanurkadel seisvad tankid pakkusid head sihtmärki.

Tank T-72 esisoomus peab granaadiheitja RPG-7 lasule vastu. Tagant on tank aga kaitsetum. Seda kasutas ära Lõuna-Osseetia üksusi Tshinvalis juhtiv GRU ohvitser, Tšetšeenia sõdade kogemusega Anatoli Barankevitš.

Ta võttis endale ühe RPGi ja hiilis tagahoove mööda tänavaristil seisva Gruusia tanki selja taha, et seda tagantpoolt tulistada. Lask oli täpne ja tank süttis põlema. Hetk hiljem hävitas Barankevitš juba teise tanki.

Linnalahingutes olulist rolli mänginud Gruusia siseministeeriumi üksused olid selleks ajaks kaotanud üle 10 mehe surnutena ja kümmekond soomusmasinat. Kokku kaotas Gruusia armee sel päeval Tshinvalis kuus tanki ja kolm jalaväe lahingmasinat. Nad hakkasid linnast aegamisi välja tõmbuma. Sellele aitasid kaasa ka Vene lennukid ja suurtükivägi, kes olid linna tiheda tule alla võtnud. Kohalike elanike arvates pommitasid neid aga Gruusia lendurid. Levisid kõige uskumatumad kuulujutud. Räägiti mingitest mustade meeste poolt juhitud narkootikume täis tuubitud Gruusia kõrilõikajatest. Neid jutte olid kohalikud elanikud valmis igale välisajakirjanikule rääkima.

Venemaa ei rünnanud Gruusiat aga ainult konventsionaalsete vahenditega. Sõda oli algusest peale totaalne. Samal ajal, kui läksid liikuma tankid, algas massiivne küberrünnak Gruusia vastu. Küberrünnakuid olid Venemaa varemgi katsetanud – 2007. aastal Eesti vastu.

Venemaa oli avastanud, et küberrünnakuid saab peita edukalt mitteriiklike organisatsioonide taha ja väita, et riigil pole nendega üldse mingit pistmist. Kõik toimub täiesti vabatahtlikkuse alusel.

Selleks tuli ainult moodustada vajalikud katteorganisatsioonid ja varustada need vajalike sihtmärkidega. Peamiselt kasutati BBDOS-rünnakuid, millega vastase koduleheküljed üle koormati ja tegevusest välja lülitati. Uus joon Gruusia sõjas oli aga see, et kui näiteks telekomifirmade servereid rünnati BBDOS-rünnakutega, siis üritati samal ajal firma tehnilist infrastruktuuri hävitada õhurünnakutega. Niimoodi sõjalisi konventsionaalseid meetodeid ebakonventsionaalsetega ühendades loodeti saavutada võimalikult tõhusaid tagajärgi.

Täielikult Gruusia mobiilisidet Venemaal välja lülitada siiski ei õnnestunud. Gruusia suurima telekomifirma MAGDi omanik David Lee meenutab uhkusega, kuidas nad suutsid mitmelt tasandilt tulnud rünnakule vastu seista ja mobiiliside alles hoida. See oli eriti oluline, sest sõja esimestel päevadel jäi mobiiltelefon peamiseks võimaluseks Gruusiaga ühendust saada. Küberrünnak oli sedavõrd hästi organiseeritud, et välja lülitati peaaegu kõik vene- või ingliskeelsed Gruusia infokanalid, rääkimata ametlikest infokandjatest.

Rünnati ka kõike muud. Sealhulgas Gruusia riigipanka, kus 8. augusti hommikul näiteks Gruusia valuuta lari kurss ära muudeti. Kuna Gruusia oli nüüd maailma jaoks infoblokaadis, said sealt teateid anda ainult Vene ametlikud infokanalid. Need olid aga kõik Venemaa kontrolli all.

Vähegi sõltumatumaid ajakirjanikke konfliktipiirkonda lihtsalt ei lastud. Grusiinid vaatasid seda jahmunult pealt ega suutnud algul midagi teha. Nad polnud sellises ulatuses infosõjaks üldse valmis. Ette oli küll valmistatud mõningaid infospetsialiste, kuid need võeti 8. augustil sõjaväkke ning olid kurat teab kus. Kasu polnud neist igatahes miskit.

Kokkuvõttes ei suutnud Gruusia ka nendel rinnetel end kuidagi kaitsta. Kõik tundus minevat täpselt ­Venemaa plaanide kohaselt.

Saakašvili sai aru, et Gruusia olukord on meeleheitlik ja keegi neile appi ei tule. Gruusia väed olid segamini löödud ja tagasi paisatud.

Vastupanu jätkasid rohkem üksikud väeosad, näiteks suurtükibrigaad. Selle ülem Tsukhišvili meenutab, et kohalikud aitasid entusiastlikult brigaadil end maskeerida. See võimaldas kiirelt positsioone vahetada ja vaenlasele märkamatuks jääda. Kõigele lisaks oli grusiinide suurtükituli saatanlikult täpne. Põlevatest autodest tõusvad mustad suitsupilved paistsid mägedes varjuvatele Gruusia vaatlejatele hästi kätte.

Suurtükibrigaadi tuli oli koguni nii täpne, et Vene pool väitis, et seda juhtisid Ameerika instruktorid või Iisraeli droonid. Tsukhišvili ainult naerab nende juttude peale ja lükkab need ümber. Ta ei eita aga seda, et kasutati Vene mobiiltelefonisignaale, et nende omanikele suurtükituli kaela saata. Esimesena sai oma jao 693. diviisi lahinggrupp, siis 135. oma.

Kokkuvõttes loobusid Vene väed katsest õhtul linna tungida, läbi pääsesid vaid nende luureüksused koos paari tankiga.