Tänavu 27. märtsil toimunud kohtuistungil soovisid pankrotistunud OÜ Autorollo esindajad Olavi-Jüri Luik ja Urmas Ustav esitada kohtule teiste materjalide seas muuhulgas ka teatud e-kirju. Hagejad leidsid, et kirjad näitavad, et OÜ Autorollo majandustegevust korraldasid Rain Rosimannus ja Keit Pentus-Rosimannus läbivalt alates 2008. aastast ning et nende väide „juhuslikust ja lühiaegsest isa abistamisest ainult 2010. a aprillis“ ei ole tõene.

Kuigi kohus pankrotimenetluse käigus Swedbankilt välja nõutud kirju tõendite esitamise tähtaja möödumise ja kohtu arvates tõendite seotuse tõttu menetlusse ei võtnud, siis näitavad need päris ühemõtteliselt, kuivõrd kursis olid Rosimannused firma tegevusega tegelikult. Samuti tõendavad kirjad, et Rosimannused olid tihedalt ilmselt aastaid seotud ka firma juhtimisega.

"Ahoi, küsin nõu seoses Autorollo laenuküsimisega"

Näiteks saatis tollase riigikogu saadiku Keit Pentuse isa Väino Pentus 2008. aasta märtsis Hansapanga haldurile e-kirja, mille manuses olevas dokumendis annab Keit Pentus pangale vastused olulistele küsimustele, et oleks võimalik saada laenu OÜ-l Autorollo omandamiseks tollaselt kaasomanikult Tiit Pohlalt. Kirja sisu on märkimisväärne seetõttu, et Keit Pentus isiklikult vastab olulistele küsimustele, mis olid laenu saamiseks vajalikud (mitte ei vastanud Väino Pentus, kellelt võiks seda eeldada) ning et advokaatide sõnul oli nimetatud Keit Pentuse poolt koostatud dokument riigikogu arvutis.

Ligi kuu aega enne Pentuse riigikogu kirja saatis aga Rain Rosimannus samuti e-kirja, mille manusena edastatas ta pangale OÜ Autorollo raamatupidamisdokumendid ehk bilansi ja kasumiaruanne. Kirja sisu oli lakooniline: "Saadan mõned materjalid."

Sellega aga kirjavahetus alles algas. Mõni päev pärast Keit Pentus-Rosimannuse kirja pankurile saadab Rain Rosimannus laenuhaldurile uue kirja (kirjapilt siin ja edaspidi e-kirjades muutmata - toim.):

"Ahoi,

küsin nõu seoses Autorollo laenuküsimisega.

Nüüd on siin küsitud ja vastatud mitu nädalat. Viimane sõna hr. Lukilt ütles, et:

1) analüütikule ei meeldi 1-aastased lepingud. Kindlasti võib neid ju ka pikemaks ajaks teha, siiani (10a kestel) on see olnud Autorollo enda soov, sest kütusehinnad muutuvad ja tariifid ühes sellega.

2) ta tahaks näha nii veolepinguid klientidega kui ka veokite liisilepinguid pangaga. Ses osas poel mingit kahtlustki, et Autorollo kliendid (Arco Transport ja Ruukki) kumbki ei ole lepingute avaldamisega nõus. Niisamuti ei ole ilmselt Nordea Pank vaimustatud oma liisingutingimuste avaldamisega Hansapanagale. Et kui põhistatud sellised pärimised üldse on ja mis siis nüüd edasi? Kui Hansa aitab autoliisingud üle võtta, siis see on kindlasti võimalik, kui tingimused on sama head kui Nordeas (minu teada on liisinguintress neil seal 1,04%+Euribor). Aga seda võiks siis ju ka otse öelda.

3) küsiti tagatiste kohta ja vihjati Krediidipanga garantiile. Mis selline asi tavapäraselt garantiisaajale maksma läheb?

Vabandust tülitegemise pärast, aga kelle käest ma ikka küsin.

Parimatega
RR"

Eelpool tsiteeritud kirjale vastab päev hiljem pankrotihaldur Rain Rosimannusele (mitte aga Väino Pentusele, kes oli firma omanik) vastukirja, milles selgitab laenu andmise tingimusi lähedamalt. Kuigi kiri ise on suhteliselt formaalne, väärib äramärkimist asjaolu, et see algab sõnadega "Rain, väga õige, et minu poole pöördusid," ning kirja lõpus meenutatakse mingisugust ühtset isiklikku sündmust, mis toimus kusagil baarileti ääres. Seega näikse olevat pankur ning Rain Rosimannus ka üksteist tundvat.

Siis aga läheb mööda ligi kuu ja Rain Rosimannus saadab 2008. aasta aprillis tollasele Hansapanga laenuhaldurile järgmise kirja  (esitatud muutmata kujul):

"kuulsin, et pärast rohkem kui kuu pikkust marineerimist, kõigi lepingute ümbertegemist panga näpunäidete järgi ja muud sadat imet, mh ka ostuks vajaliku firma tegemist, käenduse lubamisi ja laenuohvitseri kinnitust sealjuures, et 98% tõenäosusega laenu saab („muidu pole ma seda ette võtnudki“), teatati täna siiski, et Hansa senisele juhile OÜ Autorollo ostuks laenu ei anna.

Ehk on vähemasti mingit põhjust selgitada, miks nii. Ja mis edasi.

Parimatega,
Rain"

Rain Rosimannusele vastab sisuliselt koheselt haldur, kes sõnab, et "kui see nii on, siis on tõesti äärmiselt piinlik lugu" ja lubab võimalikult kiiresti järgi uurida.

Eelpool tsiteeritud kiri näitabki hagejate arvates piltlikult kõige paremini, et Rain Rosimannus ütles sõnaselgelt, et tema tegeleb laenu võtmisega ja tema korraldab dokumentide vormistamist. Antud e-kiri tõendab ka hagejate väitel, et just Rain Rosimannus oli isikuks, kes korraldas laenu võtmise, mis oli vajalik OÜ Autorollo omandamiseks.

"Noored on puhkusel"

Märkimist väärib ka tegelikult üks aastaid hiljem Rosimannustega kohtu all oleva Siim Roode saadetud kiri. Roode segitab enda 8. juulil 2010. edastatud kirjas Swedbanki haldurile seda, miks ei ole võimalik võlgniku vara tagastada: "Palun ole mõistlik, ma ei saa sellega hetkel tegeleda isegi kui see oleks minu kui advokaadi kohustus ja teisi lihtsalt ei ole. Noored on puhkusel ja V.P abikaasale käib see ülesanne üle jõu". Seega näib Roode siin viitavat selgelt asjaolule, et juhul kui noored (Rosimannused - toim.) puhkusel ei oleks, siis saaksid nad firma asjadega tegeleda.

Eelpool välja toodud e-kirjade menetlusse võtmise vastu olid kategooriliselt ka Pentus-Rosimannust ja Rain Rosimannust esindanud advokaadid Toomas Vaher ja Arne Ots.

„Hageja on välja töötanud spetsiifilise taktika, mis tugineb jupikaupa dokumentide esitamisele igal istungil, et oleks põhjus kunstlikult arutleda mingite menetluslike teemade üle, millele näiteks täna oleme kulutanud juba 45 minutit. Põhimõtteliselt on tegu lugupidamatuse-avaldusega kohtu ja teiste menetlusosaliste suhtes,“ hurjutas kohtuistungil vastaseid vandeadvokaat Vaher.

„See toimub igal istungil järjepidevalt, ka trahvihoiatused ei ole mõju avaldanud - mul on juba loendamine sassi läinud, kui mitu korda on kõiki tähtaegu rikkudes üritatud esitada uut patakat. Taktika on suunatud sellele, et menetlus jääkski kestma ja me ei saakski ühele poole,“ leidis advokaat.

Rosimannused eitavad seotust

Autorollo kohtuasjas nõuab võlausaldajatelt sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvad Autorollo võlad ära ostnud võlakütt Ingmar Pärn võlgasid sisse Rain Rosimannuselt, Keit Pentus-Rosimannuselt ja Siim Roodelt ning nendega seotud firmadelt, sest Pärna hinnangul juhtisid nad Autorollot enne selle pankrotti ja kantisid varast tühjaks. Kuigi avalikuks on tulnud mitmesuguseid viiteid, siis kõik kolm kostjat eitavad kõiki süüdistusi.

Mullu jaanuaris näiteks ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus Delfile, et ei tema ega ta abikaasa Rain Rosimannus mõnest riigikogu arvutist Autorolloga seotud tehinguid teinud. Samas aga ei osanud ta selgitada, kuidas saavad suvalised inimesed teha riigikogu arvutist ministri isa firma kontolt oma väljanägemise järgi väljamakseid. 

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus eitas kategooriliselt Autorollo eest maksete tegemist ning enda ja oma abikaasa Rain Rosimannuse seotust firmaga. "Mina ühtegi Autorolloga tehtud kannet ei ole teinud ega ei oleks saanudki seda teha, see on fakt /.../ Neid tehinguid saavad teha ikkagi vaid juhatuse liikmed," ütles Pentus-Rosimannus toona Delfile.

Lisaks on Rosimannused ka kohtule edastatud seletustes öelnud, et nemad firma juhtimisega kokku ei puutunud.

Rain Rosimannus ütles pärast artikli ilmumist Delfile, et käimasoleva kohtuvaidluse mõjutamine meedia vahendusel ja kohtu poolt tagasilükatud dokumentidega sündmustest kallutatud pildi loomine on nende perelt raha välja pressivate tegelaste taktika olnud selle tsiviilvaidluse algusest peale.

"Kõik need niinimetatud tõendid, mille kohus tagasi lükkas, ja mis nüüd taas kord toimetustesse tassitud, näitavad ja tõendavad üksnes seda sama, mida ma olen kogu aeg rääkinud - kui Väino on palunud, olen teda võimaluse korral aidanud. Kogu minu puutumus Autorolloga piirdub sellega, et Väino on minu abikaasa isa, meie pere liige, keda olen teinekord aidanud.

Ma ei ole kunagi tänaseks 17-aastase tegevusajalooga Autorollot juhtinud või selles firmas midagi otsustanud, vastupidised väited on raha väljapressimise eesmärgil levitatavad pahatahtlikud väljamõeldised."