Aineõpetajad: põhikooli riiklike eksamite kaotamise eelnõu on toores ja läbimõtlematu

 (61)
Kultuurikomisjon päris avalikul koosolekul aineõpetajate liitude ja seltside nõu.
Kultuurikomisjon päris avalikul koosolekul aineõpetajate liitude ja seltside nõu. Foto: Ilmar Saabas

Septembris algatati põhikooli riiklike eksamite kaotamise seaduse eelnõud, mida aineõpetajad praegusel kujul ei toeta. “Eelnõu on toores,” teatas ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi esindaja Madis Somelar.

Tänasel kultuurikomisjoni ning erinevate aineõpetajate seltside ja liitude esindajate arutelul selgus, et pedagoogid üldiselt ei toeta eelnõud, mille kohaselt lõpetaks haridus- ja teadusministeerium praegusel kujul põhikooli riiklikud lõpueksamid. Selle asemel peaksid üheksanda klassi lapsed sooritama eesti keele eksami ning riiklikud aine- ja pädevustestid.

Arutelul tekitas segadust asjaolu, et kuigi eksamid tahetakse kaotada, peaksid lõpetajad siiski läbima eesti keele eksami ja erinevaid pädevusteste, mis tekitaks sarnaselt eksamitega noorele stressi, mille vastu eelnõu peaks just ministeeriumi väitel aitama.

Aineõpetajad aga eelnõud ei mõista. “Ma ei saa rääkida iga õpetaja eest, aga arvan, et eelnõu väljatöötamisel ja argumentide sõnastamisel eelnõu kasuks pole teaduspõhist lähenemist kasutatud ning ministeeriumile avaliku pöördumise teinud 16 aineühendust ei mõista tegelikkuses, mida üritatakse parandada,” selgitas Somelar. “Seetõttu palume ka seaduseelnõu valitsuse poolt tagasi kutsuda,” lisas ta.

Suurem arutelu eelnõu üle tekkis Somelari hinnangul tänu aineõpetajate teavitustööle. Nad käisid EKRE, Isamaa, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatia poliitikutega kohtumas ning enda murest arusaamatu eelnõu osas rääkimas.

Seotud lood:

Vähe kaasamist

“Haridusministeerium pole tänase päevani kaasanud aineõpetajaid eelnõu arutellu. Loodan, et kultuurikomisjoni liikmed mõistavad, et valitsus võiks eelnõu tagasi kutsuda,” selgitas Somelar. “Kuulsin täna kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta suust, et ühe võimalusena saadab komisjon ise eelnõu tagasi, sest see on sedavõrd toores.”

Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo selgitas, et eelnõu fookus on süsteemsemal õpilaste hindamisel. “Eks arutame oma majas tänasest arutelust tulnud mõtteid ja ütleme ka oma seisukoha välja,” ei tahtnud Hollo öelda, kas eelnõu tuleks tema hinnangul tagasi saata või mitte.

Hollo ei nõustunud, et ühtegi asjassepuutuvat õpetajat eelnõu arutellu ei kaasatud. “Suhtlesime haridustöötajate liiduga, kus on 6000 osalist, samas kui palju inimesi tunnevad, et neid pole kaasatud, siis järelikult polegi me seda piisavalt teinud,” nentis Hollo.

Somelar lisas, et kui õppekirjanduse tagasisidestamise ning ainekavade koostamise juurde aineõpetajaid kutsutakse, siis nüüd jäid nad välishindamise arutelust kõrvale. “Eesti õpetajad tunnevad siirast muret meie hariduse kvaliteedi osas. See on põhimõtteline koht, et kuidas liigume edasi hariduse kvaliteedi osas järelandmisi tegemata,” sõnas ta. “Tänane arutelu näitas, kui toores ja läbimõtlematu see eelnõu tegelikult on,” lisas Somelar.

Kultuurikomisjoni liige Heidy Purga nentis, et arutelust tekkis veel rohkem küsimusi, kui oli enne seda. “Lõppkokkuvõttes võib aga öelda, et selliseid väga radikaalseid vastuseise siiski välja ei kujunenud,” lausus ta.

Purga lisas, et mõistab vajadust hindamissüsteemi kaasajastada, kuid seda ei tohi teha ratates. “Praegu valmistab muret asjaolu, et riiklikke teste, mida eksamite alternatiiviks pakutakse, pole veel korralikult arendatud. On vaid üks näidistest,” nentis ta. “Kuid nagu ministeeriumi esindaja mainis, teevad nad tööd nii, et higi, veri ja pisarad lendavad,” lisas Purga.