Ain Seppik: politseinik ei pea täitma ebaseaduslikke käske

 (107)
Ain Seppik: politseinik ei pea täitma ebaseaduslikke käske
Ain SeppikFoto: Andres Putting

Prefekt Aldis Aluse tagasiastumine taatlemata kiiruskaameratega mõõtmiste skandaali pärast näitab endise siseministri Ain Seppiku sõnul, et meil on veel südametunnistusega inimesi, kes võtavad ka reaalse vastutuse – ministri poliitilise vastutuse võtmisesse ta ei usu.

Seppik tunnustas Aldis Aluse käitumist. „Ta tegutseb mitte enda, vaid organisatsiooni huvides ja see on Eesti tänases kultuuris tähelepanuväärne,“ sõnas Seppik. „Olen alati temast lugu pidanud ja seekord ma pean seda kordama.“

„Viimati võttis meil „vastutuse“ Tero Taskila,“ kõneles Seppik irooniliselt. „Ma oleks nõus ka selle raha eest "vastutust võtma".“

„Meie ministrite vastutuse kohta ei ole mõtet küsimust esitada,“ kõneles Seppik, kelle sõnul võivad kõik üles lugeda Juhan Partsi vähemalt neli ämbrit, aga mingist vastutuse võtmisest ei ole juttugi.
„Vaevalt ka siseminister kavatseb millegi eest vastutada. Algatab teenistusliku juurdluse.“

Süsteemi korrastamise mõttes peaks Seppiku sõnul midagi siiski ette võtma, sest Ida-Virumaal on juba ammu politseinikest puudus. „Ministeeriumi osa peab olema väga selge, see on mõtteviisi, ideoloogia ja poliitika küsimus,“ lausus ta.

Ta on arvamusel, et politsei sees tegelikult ei tunta veel, mida tehti - taatlemata mõõteriistaga mõõtmine on kehtetu. „Kõik algab mõtlemisviisidest, tegemist on tahtliku tegevusega,“ rääkis Seppik. „Nüüd tuleb öelda, et asi on nii halvasti ja me vabandame inimeste ees.“

Seotud lood:

Seppik on ka arvamusel, et ilmselt tuleb ligi paarsada taatlemata kiirusemõõtja näidu alusel määratud trahvi tühistada ehkki inimesed ilmselt ületasid kiirust ja ka tunnistasid ise seda.

Politseinik ei pea kunagi täitma ebaseaduslikke käske

Seppiku sõnul on süsteemi, kontrolli ja inimeste teadlikust arvestades peaaegu võimatu, et taatlemata mõõteriistaga nii kaua kiirust mõõdeti ja see alles nüüd välja tuli. „Siin on selge tahtlik rikkumine,“ ütles Seppik.

Seppik ei pea õigeks, et alluvad täitsid ülemuse käsku ja taatlemata seadmega kiirust mõõtsid. „Ükski politseinik ei pea kunagi täitma ebaseaduslikke käske,“ sõnas ta. „Kasulik on selle organiga, mille küljes kõrvad on, ka mõelda.“

Ta pidas võimalikuks, et politseil oli vaja hirmsasti täita trahviplaane. „Ise nad seda muidugi ei tunnista, saetagu või neljaks tükiks,“ sõnas ta. „Hull on see, kui hakatakse töötama tulemuse peale nagu sotsialistlik võistlus, kes rohkem trahve teeb ja see on väga kurb. Mulle tundub, et praegu see on nii.“

Ta on enda sõnul kuulnud, et politsei küsib kiiruseületajate käest, kas tahate kiirmenetlust, siis on trahv selline ja kui tahate kohtusse minna, siis võib olla trahv suurem. Enamus inimestest lepib kiirmenetlusega.

Viimasel ajal politseid tabanud skandaalide valguses kuritegevus küll ei kasva, aga politsei usaldus väheneb ja see on Seppiku sõnul probleem. „Politsei töö on efektiivne ainult siis kui rahvas teda usaldab,“ lausus Seppik.

Seppik meenutas, et 15 aastat tagasi kõikus politsei usaldus 20 kuni 30 protsendi juures ja praeguseks on see suudetud kasvatada 80 protsendini.