Ain Kallis: taasiseseisvumisega kadus Eestis agro- ja meremeteoroloogia. 2005. aastal ei teadnud keegi, kui palju Pärnus mere tase tõuseb

 (35)
Jaanuaritorm 2005, Pärnu
Jaanuaritorm 2005, PärnuFOTO: RAIGO PAJULA

Klimatoloog Ain Kallis nentis, et taasiseseisvumisega kadus Eestis agro- ja meremeteoroloogia, mis varem olid väga kõrgel tasemel. Nüüd toob nende puudumine kaasa probleeme põllumeestele ja võimaluse, et tuleb torm ja üleujutus ning seda ei osata ette näha - nagu juhtus Pärnus 2005. aastal.

Kallise sõnul küsisid põllumehed tänavu suvel sünoptikutelt päris sageli, millal vihm otsa lõpeb, sest neil on ju vaja oma põllud koristada.

"Meie nisuväljad nägid augusti esimeses pooles välja rohkem nagu riisiväljad, ainult tutid paistsid välja. Kombainid jäid põllule kinni ja… See tuletas mulle vanu aegu meelde − 1978. aasta sügis oli nii vihmane, et kui meid aeti kolhoosidesse kartuleid võtma, pidime lauatükkide peal seisma, et jalad muda sisse ei vajuks," meenutas klimatoloog Põhjarannikule antud intervjuus.

"Kui Eesti aeg tagasi tuli, siis likvideeriti kaks olulist asja. Üks oli agrometeoroloogia, mis oli Eestis enne väga kõrgel tasemel. Nüüd on meil üksainuke agrometeoroloog, kes töötab Jõgeva sordiaretusinstituudis. Igas kõrgelt arenenud põllumajandusega riigis − Hollandis, Belgias, Taanis − on agrometeoroloogia au sees. Teiseks kaotati ära meremeteoroloogia. Ja kui 2005. aastal tuli Pärnus uputus, siis tuule kiirust ennustati küll väga täpselt, aga seda, kui palju mere tase tõuseb, ei osanud keegi öelda," selgitas Kallis.