Aidsi ja narkomaania risk jõudis 90ndate tasemele

 (14)
Aidsi ja narkomaania risk jõudis 90ndate tasemele
Scanpix

Töötud langevad üha enam narkomaania küüsi, samal ajal jääb ennetustegevuseks üha vähem raha.

29-aastane Aleksei oli üks eduka narkoennetuse positiivsemaid näited. Kunagi vanglast läbi käinud ja aastaid narkootikume tarvitanud mees hakkas käima Tallinnas Magasini tänava madala läve keskuses. Seal saavad narkomaanid esmast sotsiaalabi - ennast pesta, süüa ja sotsiaaltöötajate nõu ja abi, kirjutab Eesti Päevaleht.

Alekseil hakkas tasapisi minema üha paremini: ta leidis tööd ehitusel, hankis endale üürikorteri, lõpetas fentanüüli tarbimise. „Kui tal hästi läks, tekkis tal taas ühendus oma perega. Helistas emale ja rääkis, kuidas ta nüüd hakkama saab," meenutas keskuse juhataja Ene Villak.

Siis aga kaotas ta töö. Kadus sissetulek, kadusid korter ja pere tugi ning Aleksei hakkas uuesti narkootikume tarvitama. Nüüd on temast jälle saanud nõustamiskeskuse klient - narkomaan.

Sellised lood korduvad kõigis Eesti narkoennetuskeskustes. „Endised narkolembesed on tagasi. Kui nad tööst kui olulisest motivaatorist ilma jäävad, siis nad langevad tagasi," selgitas Tapa aidsiennetuskeskuse juht Angela Olt. Keskusel on esindus ka Rakeveres, Tamsalus ja Kundas. „Puhtaks saades neil tervis paraneb, tekivad peresuhted: töö on kõige selle pidepunkt," põhjendas Olt.

Olt ütles, et praegu ta näeb, kuidas Soomes ehitusel töötanud poisid üksteise järel taas narkomaania küüsi langevad. „Nüüd neil on palju vaba aega, vanad sõbrad tulevad tagasi. Tekib lootusetuse tunne - sest ega nad tegelikult ei näe väljapääsu oma olukorrast ja see ongi peamine probleem," lausus Olt.

Tallinna Erika tänava aidsitugikeskuse nõustaja Nikolai Jaroslavtsevi sõnul tuleb neilgi juurde üha rohkem kliente. Süstlavahetuspunktis käib keskmiselt 60 inimest päevas. Metadooni asendusravil 20-30 inimest päevas.

Magasini tänava madala läve keskuse sotsiaaltöötaja Anna Jelinevitš(?), kes võtab iga päev seal narkomaane vastu ja aitab neil oma puntrasse jooksnud elu taas lahti harutada, arvab, et Tallinna linn peaks looma töökohti ja ka nende kliente neil töödel rakendama. „Töö muudab inimest," rääkis ta oma senisest kogemusest narkomaanidega. Juhataja Ene Villaku sõnul on nende klientidel praegu tavatöökohtadele väga raske konkureerida: oma minevikku nad minema pühkida ei saa.

Tervise arengu instituudi (TAI) nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova sõnul tuleb vältida 1990. aastate lõpu käitumist, mil riik ei rahastanud ennetustegevust piisavalt. Siis sai alguse aidsiepideemia, mille tagajärgede all kannatame siiani: Eesti on Euroopa suurima HIV-nakatunute arvuga riik.

„Kui sama viga kordame, kasvatame tulevikuks kulusid mitu korda," sõnas Kurbatova. Kui haigus on juba kaugele arenenud, tuleb tasuda palju kõrgemat tervishoiuteenuse hinda, selgitas ta.

„Praegu oleme sellises olukorras nagu 1990-ndate lõpus, sest HI-viirus levis just süstivate narkomaanide hulgas," tuletas Kurbatova meelde. Narkomaania levis aga just enamasti töötute meeste hulgas, kellel puudusid ka perekondlikud sidemed. 2000-ndate alguses aitasid Eestis narko- ja aidsiennetustööd ning ravi rahastada välisfondid, ent nüüd tuleb need kulud katta riigil endal.

Tänavu on TAI eelarvet vähendatud juba 20%. Kui siiani on ennetuskeskustega tehtud aastased lepingud, siis nüüd tehti vaid pooleaastased ja oodatakse valitsuse edasisi otsuseid. Sel aastal on juba ära jäetud teavitus- ja ennetuskampaaniad, mis on moodustanud umbes 20% kogu eelarvest.

Suurem osa rahast lähebki seega juba probleemidega kimpus inimestega tegelevatele keskustele: süstlavahetus- ja nõustamiskeskustele. „Kõik muud tegevused oleme pidanud viima miinimumi," kahetses Kurbatova. „Meie vahepeal saavutatud tulemusi ei saa nüüd maha mängida," sõnas ta.

Kokku on Eestis aastate jooksul HI-viirus diagnoositud 7035 inimesel, sealhulgas aids 265 inimesel.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines