Aids on Riigikogu vastava ala probleemkomisjoni aseesimehe Nelli Kalikova sõnul tõsine mure — langustendentsi praktiliselt pole. „Haigestumise numbrid küll näitavad praegu väikest langust, aga üldarvud on jätkuvalt väga suured, Euroopas ühed kõrgemad,” nentis Kalikova esmaspäeval ajakirjanikele.

„Praegu on eriti tõusnud nakatumine 15-19-aastaste tüdrukute seas,” lausus Kalikova. „Suurenenud on nende inimeste arv, kes ei ole üldse narkomaanid, aga on saanud HI-viiruse. Nad on kõik noored inimesed, enamjaolt alla 25 eluaasta vanad.”

Kalikova sõnul oli Eestis aids pikka aega kontsentreeritud epideemia, mis levis vaid kitsa ringkonna, süstivate narkomaanide seas. „Selle seltskonnaga on väga palju tööd tehtud ja ma loodan, et järgmiseks aastaks oleme suutnud nad kontrolli alla võtta,” nentis ta. „Kui nad külastavad süstlavahetust ja teadvustavad endale nakatumise võimalikkust, siis me saame neist jagu.”

Aids jõuab tavainimesteni kolme „silla” kaudu. „Meie noormeestest narkomaanid on atraktiivsed, nad nakatavad oma noori ja korralikke pruute, kes pole üldse riskirühmas,” seletas Kalikova. Teine sild on narkomaanidest tüdrukud, kes uimastite saamise nimel müüvad oma keha meestele, kes viivad nii nakkuse oma koju. Kolmas sillake on beebid, kes sünnivad narkomaanidest tüdrukutel.

Probleemkomisjon leiab, et aidsiennetustöös on Eestis rahvusvaheliselt tunnustatud meetodid olemas ja kasutusel. Puudub vaid ühtne juhtimine.

Valdkonna eest peaks Kalikova sõnul vastutama sotsiaalministeerium, viimane on selle suunanud edasi tervisearengu instituudile. „Siin tekivad probleemid: esiteks on instituut uus asutus, kus pole kogemusi ega spetsialiste,” seletas Kalikova. „Kogu praktiline tegevus on suunatud mittetulundusühingutele. Nende üle käib vaid formaalne kontroll.”

„Sageli ei tea parem käsi, mida teeb vasak,” iseloomustas Kalikova olukorda Eesti aidsiennetuses.

Aidsiprobleemiga peaksid tegelema peale sotsiaalministeeriumi ka teised ministeeriumid, toonitab Kalikova. „Kõige rohkem peaks praegu osalema haridusministeerium. Nakkus kandub praegu palju tavalistele noortele, eriti koolinoortele. Siin on ennetustöö hetkel ka kõige nõrgemini esindatud,” lisas ta.

Nelli Kalikova sõnul vajaks Eesti teiste maade eeskujul rahvuslikku aidsikomiteed, mis oleks suunav, protsessi jälgiv ja koordineeriv organ. See võiks koosneda erinevate organisatsioonide ja asutuste esindajatest.

Tervisekaitseinspektsiooni andmetel on 1. septembri seisuga Eestis aastate jooksul registreeritud 4196 HIV-positiivset, neist 497 tänavu.

Aids on tänavu avastatud 11 inimesel ning kokku on Eestis aidsi haigestunuid aastate jooksul registreeritud 54.