Pöördumises tuletatakse meelde, et valitsus kinnitas Riikliku HIV-i ja AIDS-i strateegia aastateks 2006-2015 ja Riikliku HIV-i ja AIDS-i strateegia tegevuskava aastateks 2006-2009 ja valitsusel lasub kohustus leida vajalikud rahalised vahendid nende täitmiseks täies mahus.
Samuti on Eesti Vabariik võtnud 2001. aastal ÜRO Peaassambleel koos teiste ÜRO liikmesriikidega kohustuse tagada kõigile vajajatele juurdepääs ravile.
“23.02.2007.a. andis sotsiaalminister Global Fondi esindajale kinnituse, et AIDS-i, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemise Globaalse Fondi lepingu järgselt jätkab Eesti riik HIV ennetustegevuse ja ravi finantseerimist vähemalt samas mahus,” meenutatakse pöördumises.
Täisväärtuslik katkematu HIV/AIDS-i vastane ravi parandab HIV-positiivsete inimeste elukvaliteeti ja võimaldab neil olla täisväärtuslikeks ühiskonna liikmeteks ja maksumaksjateks, takistab ravimresistentse viiruse teket ja levikut ühiskonnas.
Haigus, mis eeskätt ründab noori inimesi, ohustab meie riigi tulevast eksistentsi, rahvastiku juurdekasvu ja rahvusliku julgeolekut. Kvaliteetne ja jätkusuutlik ennetustegevus võimaldab kaitsta meie rahvast nakkuse edasisest levikust ja väikse rahva hävimisest.
Eesti, mis on Euroopa Liidu kõige kõrgema uute HIV-juhtude suhtarvuga riik, ei tohi taganeda endale võetud kohustustest viia ellu ning laiendada HIV-ennetustegevusi ning tagada kõigile HIV-positiivsetele ja AIDSi-haigetele vajalik ravi. Rahaliste vahendite vähendamine praegu toob tulevikus kaasa kordades suuremad kulutused Eesti ühiskonnale.
