Kui veel sel õppeaastal saab õigusteadust magistriastmel õppida täiskoormusega tasuta nii statsionaarses kui ka sessioonõppes ja nii Tartus kui ka Tallinnas, siis sügisel alustavad vaid osakoormusega sessioonõpperühmad, mis on tasulised.

Uuest õppeaastast säilib tasuta õppimise võimalus vaid Tartus täiskoormusel õppivatele üliõpilastele, õpperühmas on 39 tasuta kohta. Sessioonõpet eelistavad üliõpilased saavad valida ülikoolilinna ja pealinna vahel, neis õpperühmades on vastavalt 30 ja 70 kohta.

Õppemaks on 1700 eurot semestris ja selle võib maksta omal valikul kas ainepunktide põhjal või semestritasuna.

Õigusteaduskonna direktor Gaabriel Tavits kirjutas oma pöördumises üliõpilastele, et teaduskond on jõudnud rahalisse seisu, mis ei võimalda enam jätkata õpetamist senises mahus ilma lisavahendeid kaasamata. Kuigi praegugi toetavad õigusteaduskonda mitmed tööandjad, ei ole see Tavitsi sõnul jätkusuutlikkuse ja stabiilsuse tagamiseks piisav, mistõttu on vaja suurendada ka üliõpilaskonna panust õppekulude hüvitamisse.

Tavits kinnitas oma pöördumises, et teaduskonna ülesanne on välja töötada lahendused, mis võimaldaks osakoormusega üliõpilastele pakkuda tasuta või vähendatud tasuga õppekohti ja võimaldada sedasi sujuvam üleminek tasulisele õppele.

Üliõpilaste vastuseis

Üliõpilaskonda aga pahandab sessioonõppe tasuliseks muutmine ja oktoobris koguti õppemaksu kehtestamise vastu 300 õigusteaduskonna üliõpilase allkirjad. Tallinna osakonnas kolmandat aastat õppivad bakalaureuseüliõpilased Katariina Kuum, Maris Neeno ja Marijell Niinepuu on õppemaksu kehtestamise otsusele südikalt vastu.

Nad mõistavad, et ülikooli rahakotil on piirid ja et keerulises majanduslikus olukorras tuleb eelarvet koomale tõmmata, kuid panevad pahaks, et otsusest teavitati üliõpilaskonda alles novembris. Kõige valusamalt puudutabki see praeguseid kolmanda kursuse bakalaureuseüliõpilasi, kes olid arvestanud võimalusega jätkata magistriõpinguid Tallinnas sessioonõppes tasuta.

„Kui otsus oleks teatavaks tehtud aasta või kaks varem, oleks üliõpilased saanud hakata õpinguteks aegsasti raha koguma või teha mõne teise eriala, näiteks majanduse või psühholoogia magistriastme eeldusaineid, et kandideerida hoopis sinna, kus on veel tasuta õpe,“ rääkis Maris Neeno. „Nüüd on see võimalus meilt ära võetud, sest järele jäänud ühe semestriga neid aineid läbida oleks utoopiline.“

Lisaks on lühikese etteteatamisega käest võetud võimalus kandideerida välismaa ülikoolidesse, sest enamik välisülikoole võtab avaldusi vastu sügissemestri lõpus.

Õigusteadukonna direktor Gaabriel Tavits ei nõustu sellega, et etteteatamise aeg oli liiga lühike. Tema sõnul on osakoormusega sessioonõppe üle arutatud juba paar aastat ning otsustuskogudes on olnud ka üliõpilaste esindajad, mistõttu eeldati, et info jõuab ka teiste üliõpilasteni. „Tuleb möönda, et eri tasanditel on tasulise õppe teemal räägitud pikalt, aga info pole edasi liikunud,“ sõnas Tavits. „Ootamatu see otsus siiski ei ole.“

Loe täismahus lugu siit.