Lobjaka sõnul võib pressikonverentsist järeldada, et Ukraina osas ei kahetse Putin midagi ning pole loota ka mingit järeleandmist. „Tundub, et suhetes Läänega muutust ei ole ning suuri ja märgilisi asju - näiteks Novorossija või Donetski Vabariigi mainimist - ka mitte." Putini sõnul kaitseb Venemaa oma huve nagu iga teinegi riik.

„Putin rääkis slaavi rahvaste soovist olla ühtne, aga seda ei saa võtta tõsiseltvõetava programmina. Samuti ei öelnud ta midagi tõsist rubla kohta, kui jätta kõrvale see, et keskpank jääb intressimäära kõrgel hoidma. Kas sellest aga piisab, sõltub survest rublale. Üldiselt panustab Putin aga sellele, et halvim on möödas," ütles Lobjakas Delfile.

„Rubla langust toidavad kaks asja - esiteks Ukraina ja sanktsioonid ning sellega kaasnev poliitiline pool ning teiseks nafta hind. Putin kontrollis veebruaris, kas riigil on piisavalt ressurssi, et üle elada sanktsioonid pärast Krimmi ära võtmist," ütles Lobjakas.

Lobjaka sõnul üritab Putin jätta muljet, et tal on piisavalt reserve hoolimata rubla kursi tõstmiseks tehtud ohverdustest. „Aga mis saab kuu-kahe pärast? Järgmise aasta eelarves on triljoni rubla suurune auk, mille täitmiseks tuleb teha tühjaks üks nende mitmest reservfondist.  Hetkel teeb Putin halva mängu juures head nägu, aga kas see on adekvaatne? Selle kohta ei saa me täna midagi öelda," ütles Lobjakas ja lisas, et mingit imerelva majanduse või rubla päästmiseks Putin ette ei näidanud.

„Eesti vaatepunktist on julgustav, et Putin räägib slaavi rahvaste ühtsusest, mitte kaasmaalastest. Ehk et ta ei räägi konflikti laiendamisest, vaid olemasolevate sidemete tihendamisest slaavi riikide vahel. Eesti ei ole selles kontekstis eesliinil," ütles Lobjakas.