Ahto Lobjakas: eurotsooni tugevus mõjutab Eesti idapiiri suveräänust
„Kindlus, et Euroopa Liit ja eurotsoon on järgmine aasta oktoobris sama tugevad nagu praegu, on vähem kui 100 protsenti,“ rääkis Lobjakas Vikerraadio saates „Reporteritund“. „See mõjutab ka Eesti idapiiri suveräänsust.“
„Putini tulek ennustab retoorilise ruumi koloniseerimise katseid rohkem, kui need olid Medvedevi ajal,“ kõneles Lobjakas. Ka Euroopa Liidu nõrgenemine on tema sõnul päris mõõdetav suurus.
„Olukorras, kus ka USA tõmbub vanast kontinendist eemale, ja see on alates Liibüast väga selge, on jällegi Venemaal rohkem ruumi seda retoorilist ruumi ära kasutada,“ rääkis Lobjakas.
Lobjaka sõnul ei ole Venemaal küll mingit otsest hävitavat mõju Eestile, aga see demoraliseerib. „See on nagu Hispaania piinamine - tilk tilga kaupa aetakse inimesed hulluks,“ tõi ta kujundliku võrdluse.
Vajalik on reeglite säilumine
Reeglid on piltlikud öeldes see õhk, millest väikeriigid elavad, kõneles Lobjakas. Tema sõnul on reeglite purunemine Eesti julgeoleku mure nr 1 ja reeglipärase rahvusvahelise keskkonna säilumine Eesti julgeolekule esmatähtis.
„Reeglite säilumine ja Euroopa Liidu säilumine sellisena nagu ta on, on see, mida Eesti vajab nagu kala vett,“ ütles Lobjakas.
Lobjaka sõnul ei ole võrreldavad kõik need investeeringud kaitseväkke ja kaks protsenti SKPst kaitsekulutusteks selle efektiga, mida Eesti kannataks, kui eurotsoon ja Euroopa Liit kokku kukuks.
Investeerida tuleb Põhjamaadesse
Lobjaka sõnul on Eesti viimased 20 aastat Põhjamaade suunal suhteliselt loiult tegutsenud. „Me oleme investeerinud Brüsselisse selle asemel, et investeerida Helsingisse ja Stockholmi,“ rääkis ta ja lisas, et seda ei ole siiski hilja teha.
„Kui ikkagi Euroopa Liiduga peaks midagi halba juhtuma, siis see, mis on jääv, on regionaalne koostöö,“ kõneles Lobjakas. „See on see, kus solidaarsus ilmneb ja pikas perspektiivis on meil vaja soomlaste, rootslaste, lätlaste ja kui jumal annab, siis ka venelaste solidaarsust.“
