Ahto Lobjakas: eestlasi võib Kesk-Aafrikas oodata erakordne psühholoogiline katsumus

 (133)
Ahto Lobjakas: eestlasi võib Kesk-Aafrikas oodata erakordne psühholoogiline katsumus
Ahto LobjakasFoto: Eva Ligi

Eesti välispoliitika instituudi analüütiku Ahto Lobjaka arvates ei anna kõik osapooled praeguses Kesk-Aafrika Vabariigi missiooni puudutavas diskussioonis endale aru, millised harjumatud olud Eesti sõdureid seal ees ootavad.

Lobjakas rõhutas, et Kesk-Aafrikas on tegemist Rwanda genotsiidi meenutava etnilise konfliktiga. "Kui lugeda prantsuse allikaid, kes on seal koha peal, siis jutt käib sellest, et terve ühiskond, 4-5 miljonit inimest, on genotsiidi äärel. Ma pole päris kindel, kas me anname endale aru, kuhu me oma 50 meest saadame, milliste ootuste ja eesmärkidega," arutles Lobjakas.

Tema sõnul on uut lähetust Eesti varasemate missioonidega raske võrrelda. "Afganistanis pidasime positsioonisõda. Kesk-Aafrikas liiguvad inimmassid ennustamatult. See on võrreldav olukorraga, mis tekkis Bosnias Srebrenica linnas 1995. aastal, kui tapeti 8000 moslemit serblaste poolt ja holland rahuvalvajad istusid käed süles, julgemata vahele astuda," rääkis ta.

Sarnasesse raskesse olukorda võivad sattuda ka Eesti rahuvalvajad. "Kui peaks midagi hullu juhtuma ja tuhandete viisi inimesi surema, siis sõltumata meie väeosade mandaadist ja eesmärkidest tekib meil teatav moraalne vastutus, kas me oleme selleks valmis? Kui meie rahuvalvajaist 100 või 1000 meetri kaugusel pannakse toime inimsusevastaseid kuritegusid, siis kas ma oleme läbi mõelnud selle situatsiooni enda ühiskonna ja enda sõdurite psüühika mõttes? " küsis Lobjakas.

Seotud lood:

"Isegi kui nad lähevad lihtsalt lennuvälja turvama, võib neil tulla ette olukord, kus nad teoreetiliselt võiksid sekkuda konflikti. Psühholoogiline risk on suur, meie sõdurid võivad külge saada sildi, et nende tegevusetusest tulenevalt on seal suur veresaun," märkis ta.

Ebaselged põhjendused

Lobjaka hinnangul on arusaamatu põhjendus, nagu oleks Kesk-Aafrika vabariigi missiooni puhul tegu liitlaskohustuste täitmisega. "Siin pole tegemist NATOga, Euroopa liidust tulenevate kohustuste täitmine on ka veidi teine teema. Nende mõistete kasutamine on minu arvates eksitav," sõnas ta.

Ka on tema arvates ebaselge näiteks riigikogulase Mart Nutti välja käidud väide, et Kesk-Aafrika Vabariigi valitsusel on veel võime oma territooriumi kontrollida ja välisabi paluda. "Sel riigil on ajutine liider, kes pandi paika paari päeva eest pärast seda, kui eelmine liider oli sunnitud tagasi astuma, kuna oli kaotanud igasuguse kontrolli. Rääkida neis oludes mingist keskvõimu kontrollist ei ole mõtet," tõdes ta.

Lobjakas möönis, et missiooni võiks teatud tingimustel pooldada. "Ma normaalsetes oludes või väiksemas konfliktis arvan, et see võiks olla kasulik nii konfliktis kannatajatele kui Eesti kaitseväelastele, kuna pakub kogemust harjutada valmisolekut," sõnas ta.

Kuid analüütik jäi siiski kõhklevale seisukohale. "Tundub, et kohapealsetest oludest ei anta endale aru," ütles ta. "Seal ei ole olukord, kus keskvõimu toel on võimalik riiki püsti hoida. Ühiskond on viidud madalaima ühisnimetaja tasemele, milleks on toores etniline vaen. Sõdureid kahe klanni vahele panna on midagi muud kui nad Afganistani saata," leidis Lobjakas ja lisas, et Nutti viidatud rahvusvahelise terrorismi tõkestamise eesmärk on Kesk-Aafrika puhul "neljandajärguline".