"Asjaolu, et Eesti riigi ametlik "individuaalne ohuhinnang" langeb kokku president Hamid Karzai omaga osutab juba iseenesest, et see kas pole adekvaatne või lähtub küüniliselt muudest kaalutlustest," ütles Lobjakas Delfile. Tema sõnul jääb loota, et viga ei tule mõõta Omari ja ta kolleegide eluga.

Lobjakas viitas tema sõnul ühele parimale kohalike olude tundjale väljaspool Afganistani, Ahmed Rashidile, kes on öelnud, et tegemist on "tohutu reetmisega" Omari ja tema kolleegide suhtes.

Lobjakas lisas, et oht NATOga koostöö tegijaile on ammu reaalne. Tõlke on tapetud. Lootus, et olukord pärast NATO stabilisatsioonivägede lahkumist paraneks või isegi samaks jääks, on absurdne.

Juba praegu ei kontrolli NATO olukorda Kabulile nii lähedal, nagu seda on Pashtuni alad Wardaki ümber, kuigi need asuvad vaid 35 kilomeetri kaugusel, parafraseeris Lobjakas Rashidi.

Jalgadega hääletab ja lahkub riigist juba praegu kümneid tuhandeid inimesi, olles Euroopas mullu suurim asüülitaotlejate grupp.

"Keegi pole ju rumal - võimude saamatus, läbiv korruptsioon, võimetus juba täna kontrollida olukoda isegi Kabulis on ilmsed," tõdes Lobjakas. "Niipea kui NATO lahkub ja pinged tõusevad, laguneb sõjavägi rahvustunnuse ja hõimukuulvuse järgi."

Valitsus reetis Eesti ajaloo

Lobjakas on arvamusel, et otsusega tõlk Omarile mitte varjupaika anda, reetis Eesti valitsus meie ajaloo.

"Palju on neid eestlasi, kelle elu sai 1940. aastail ja hiljem jätkuda tänu asüülile?" küsis Lobjakas. "Ühe suletõmbega devalveeriti ka "eriteenete" tähendus."

"Kui Omari enda eluga riskimine polnud "eriteene" riigi ees, oleks mul häbi "eriteenete" eest Eesti kodakondsust saada," ütles Lobjakas ja lisas, et müüa kõlbab elamislubasid ja kodakondsust küll.

Debatt tõlkidele asüüli andmise üle käib paljudes riikides.

Lobjakas tõi võrdluseks, et Suurbritannia andis kunagi asüüli ligi 1000 kaastöölisele Iraagis ja teeb ilmselt sama uuesti. USA on andnud asüüli Afganistani kodanikest tõlkidele. Prantsusmaa on seda teatud ulatuses teinud.

"Eestil ei jätkunud julgust ega au," hindas Lobjakas Eesti otsust Omari asüülitaotlusele eitavalt vastata. "Kõige hullem oleks, kui otsus oli mõjutatud meie rassismi kalduvast sisserändedebatist."