Ahto Lobjakas: Eesti käitub Euroopa Komisjoni presidendi valimistel nagu väikesele riigile kohane
Selle töönädala lõpus toimub Euroopa Ülemkogu, kuhu sõidab kohale ka peaminister Taavi Rõivas. Tõenäoliselt teeb Ülemkogu muuhulgas otsuse ka järgmise Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi kohta. Eesti toetab ametikohale endist Luksemburgi peaministrit Jean-Claude Junckerit.
Taavi Rõivase sõnul usub Eesti, et Jean-Claude Juncker ja tema meeskond on võimelised viima ellu tugevat reformiagendat. Suurbritannia peaministri David Cameroni ja peaminister Taavi Rõiva kohtumisel olid mehed ühel meelel selles, et Euroopa vajab tugevat reformiagendat - struktuurseid reforme konkurentsivõime tugevdamiseks, ühtset energiaturgu, siseturu tugevdamist ning poliitilisi ja kaubandussuhteid Ameerika Ühendriikidega.
Küll aga polnud peaministrid nõus Euroopa Komisjoni presidendi kandidatuuri küsimuses. Nimelt seisab Cameron tugevalt vastu Junckeri kandidatuurile ja on ähvardanud Junckeri võidu korral blokeerida Albaania võimaluse astuda Euroopa liidu liikmekandidaadiks.
Poliitanalüütik Ahto Lobjakas ütles, et Eesti on võtnud Junckeri toetamisel eeskuju Saksamaast, ja käitub nagu väikesele riigile kohane - ei tekita probleeme. Eestil pole Lobjaka sõnul komisjoni presidendiga seotud ka rahvuslikke seisukohti. "Eesti on viimased viis aastat, kui mitte rohkem, orienteerunud Euroopa Liidus Saksamaale. Suhtumised eelarvetesse ja võlgadesse on suhteliselt sarnased," ütles Lobjakas. Ta arvab, et Juncker pole Eesti jaoks probleem. "Kui vaadata seda, mis on komisjoniga juhtunud, siis see on üha enam saanud täidesaatvaks organiks, kes teeb seda, mida Saksamaa Euroopa liidus teha tahab," arvas Lobjakas ja ütles, et selle tõttu polegi Eesti vaatepunktist oluline, kes on komisjoni president.
Lobjakas arvas, et Eestil pole praegu Euroopa liidus võimalik ka kõige parema tahtmise juures ise tingimusi või nõudmisi esitada, sest lisaks väikesele territoorimile on meil mandaadita vahevalitsus ja kogenematu peaminister. "Teoreetiliselt oleks ju tore, kui ka meie (Eesti -toim) võtaksime seisukoha selle järgi, mida arvame Euroopa liidu tulevikust, ja milline võiks tulevikus olla Euroopa parlamendi roll ja demokraatia, sellist debatti meil aga väga olnud ei ole," arvas poliitanalüütik. Küsimus on Lobjaka sõnul selles, kui maikuu valimised oleks võitnud sotsialistide parteiga Martin Schultz, kas siis oleks Rõivas toetanud Schultzi. Ta aga rõhutas, et polekski olnud võimalik oodata, et Eesti noor peaminister riskiks ja ei toetaks Saksamaa valikut.
Mis puudutab aga Cameroni vastuseisu Junckeri kandidatuurile, ütles Lobjakas, et Suurbritannia on Eestiga võrreldes hoopis teistsuguses olukorras. Suurbritannia on suuruselt kolmas riik Euroopas, siseriiklik olukord on väga keeruline ning Euroopa liit pole sugugi populaarne. Lisaks võitis Suurbritannias hiljutised Euroopa parlamendi valimised partei, mis tahab riigi liidust üldse välja viia."Cameron juhib ise konservatiivide parteid, mis on seest lõhki. Tal ripub pidevalt kirves pea kohal - ta võib kaotada parteis juhi koha ja sellest tulenevalt ka peaministri koha," rääkis Lobjakas ja lisas, et pinget lisavad veelgi peatsed parlamendivalimised Suurbritannias.
Jean-Claude Juncker on välismeedias kõneledes olnud enda võidus üpris kindel. Lobjakas pidas Junckeri võitu ennustamatuks. "Väliste märkide järgi tundub kõik nii minevat, aga Euroopa liidus otsustatakse kõik tähtsamad asjad ikkagi tagatoa situatsioonis," selgitas ta. Lobjakas rääkis, et Euroopa liit on üles ehitatud ikkagi kompromissi printsiibile ning pole ühtegi suurt otsust, mis oleks vastu võetud mõne suure riigi huvide vastaselt. "Me ei tea, mida Cameron võib suletud uste taga lubada või millega ähvardada," ütles Lobjakas. Ta nentis, et võimatu pole ka kompromissikandidaadi leidmine.
