Ahto Lobjakas: Ansipi peamine pluss Brüsselis on pärinemine Ida-Euroopa riigist

 (19)
artiklikogumiku "Eesti poliitika ja valitsemine 1991–2011" avalik esitlus
Kolumnist Ahto LobjakasFoto: Eva Ligi

Kolumnist Ahto Lobjakas leiab, et Andrus Ansipi võimalus saada Euroopa Ülemkogu juhi amet on ilmselt olemas, aga tavaliselt langevad varased favoriidid kõrvale.

Ansipi nime Herman Van Rompuy mantlipärijana mainitakse kõrvuti Hollandi peaministri Mark Rutte, Poola peaministri Donald Tuski ja Leedu presidendi Dalia Grybauskaitega.

Lobjaka sõnul on Ansipi peamine pluss pärinemine Ida-Euroopa riigist. "Küsimus on nii-öelda geograafilises tasakaalus - kõrge koha peab saama Ida-Euroopa poliitik," ütles Lobjakas Delfile. "Muuhulgas osutab see, et Ida- ja Lääne-Euroopa jaotus elab edasi ja seda hetkel Ida-Euroopa kasuks, sest sisuliselt on meil kvoot, mida nüüd meeleldi enda omaks peame."

Lobjaka hinnangul on Ansipil võimalus ilmselt olemas, aga tavaliselt langevad varased favoriidid kõrvale.

Merkel peab Ansipit juhitavaks

"Ansip van Rompuy mantlipärijana oleks üllatav idee selles mõttes, et EL ülemkogu esimees peaks olema ennast pildilt taandada oskav kompromisside meister, kelle töö käib kulisside taga kokkuleppeid ja ühisosi otsides," rääkis Lobjakas ülemkogu presidendi tööst.

Ansipi vastu räägib Lobjaka sõnul see, et Eesti hoidis võlakriisis Lõuna-Euroopa-vaenulikku joont, lisaks pole Ansip tuntud meeskonnamängijana. "Ta ei räägi ka prantsuse keelt, mis oleks väga vajalik," tõi Lobjakas välja Ansipi nõrga koha. "Mõttekäik võib samas olla, et Merkel peab teda
juhitavaks."

Seotud lood:

Välisministri kohale otsitakse naist

Lobjakas pidas tõenäoliseks, et Ansipiga ühes paketis oleks ilmselt Itaalia välisministri Federica Mogherini saamine ELi välispoliitiliseks "kõrgeks esindajaks" ehk välisministriks.

"Mogherinit peetakse Vene-sõbralikuks ning Leedu ja Läti on juba lubanud ta vastu hääletada," rääkis Lobjakas. "Eesti on hoidnud madalat profiili ja võimalik, et lootuses Ansipi šansse mitte kahjustada."

Lobjaka sõnul võib arvata, et välispoliitika eriesindajaks idaeurooplast ei lasta. Välja arvatud ehk Bulgaaria Kristalina Georgieva, kuna Bulgaarial ei ole Venemaaga probleeme.

"Sellele kohale otsitakse hetkel soolise tasakaalu pärast naist," sõnas Lobjakas ja lisas, et veel on olulised parteidevaheline tasakaal, tasakaal lõuna ja põhja vahel, suurte ja väikestr riikide vahel jne.

Volinikukoht oleks Eesti seisukohast eelistatavam

Lõbjaka sõnul on otsest "kasu" Eestile Ansipi võimalikust positsioonist võimatu ennustada. "Ülemkogu president on tihti pildil, aga see võib pöörduda koha valdaja vastu kui ta tööga toime ei tule ja näiteks kahe ja poole aasta pärast asendatakse," arutles kolumnist.

Lobjakas leiab, et mõjukas volinikukoht oleks ilmselt Eesti seisukohast eelistatavam, aga siingi võib asi lõppeda sellega, et nagu Siim Kallasel on voliniku bilansis viie või kümne aastaga ühe projekti rahad ja kogu lugu.

Eripension parteiliste teenete eest

Lobjakas leiab, et üldiselt oleks Eestil suurim "kasu" sellest, et riiki esindaks Brüsselis autoriteetne, kompetentne ja suhtlemisaldis inimene. Tema sõnul ei peaks tipp-poliitik olema automaatne valik, sest see devalveerib poliitikavälise ühiskonna väärtust ja harjutab mõttega, et mujalt kanidaate tulla ei saagi.

"Aga neid oleks meil kindlasti Ansipist paremaid, nooremaid, dünaamilisemaid, õppimisvõimelisemaid, keeleoskajamaid," loetles Lobjakas. "Kahjuks on Brüsseli kohast Eestis saanud eripension parteiliste teenete eest."

"Kes iganes saab Eesti esindajaks Brüsselis, peab arvestama, et prestiiž ja mõju tuleb seal võita, varasemad teened ei loe midagi," sõnas Lobjakas.

Ülemkogu presidendi valimine võib lükkuda sügisesse

Euroopa Liidu valitsusjuhid kogunevad täna Brüsselis, et arutada ELi institutsioonide juhtide määramist. Jagamata on veel Euroopa Ülekomkogu presidendi ja välispoliitika esindaja koht.

Eile valis Euroopa Parlament luksemburglase Jean-Claude Junckeri salajasel hääletusel 422 poolthäälega 1. novembril ametisse astuva uue Euroopa Komisjoni presidendiks.

Kõik ametikohad on seni paika pandud valitsusjuhtide ja presidentide poolt konsensuslikult, aga Junckeri hääletus lõi pretsedendi, märkis Lobjakas. "Vetot pole enam kellelgi ka Euroopa Liidu Ülemkogu presidendi ega välispoliitika esindaja osas, mis tähendab, et otsustusprotsess on senisest veel keerulisem."

Lobjakas viitas, et võib juhtuda, et van Rompuyle asemiku leidmine lükatakse sügisesse.