Agur: Eesti on õpetajatele võlgu
"Siis kui aga õpetajate palgad aastaid enne paari eelnevat palgatõusuga aastat pikalt kaugel Eesti keskmisest palgast madalamad püsisid, oli see olukord rahulolevalt eetiline küll, kas nii?" küsis Agur, lisades, et võrreldes pensionide tõusuga olid õpetajate palgad aastaid liikumatult staatilised.
Ebaõiglane on õpetajate palkade kallale minna
"Seega - äärmiselt ebaõiglane oleks hädaolukorras minna õpetajate palkade kallale - sihtrühm, kes vaikivalt teeb missioonitundest ikkagi oma tööd edasi, sest ta on Õpetaja. See oleks alandav ja vääritu," arvas koolidirektor.
Kui riik mõtleb välja erimeetmeid noorte õpetajate tööle meelitamiseks (esimese tööaasta stardirahad jne), siis millise signaali annab õpetajate palkade külmutamine tulevastele õpetajatele, kes tõesti plaanivad hakata õpetajaks, küsis Agur.
"Praegused sündmused on lakmuseks riigi valikutes hariduse väärtustamise küsimuses ning ma olen veendunud, et lähitulevikus saavad praegused otsused õpetajate Eesti koolidesse tulemiseks trendiloovateks. Riigiisad ei tohiks praegu eksida," loodab pedagoog.
Palgalangetamine on vastutustundetu
"Olen seisukohal, et Eesti riigi poolt oleks äärmiselt vastutustundetu lubatud õpetajate palgatõusu asemel palkasid hoopis langetada. Sotsiaalses plaanis võiks väita, et Eesti vabariik on tinglikult õpetajatele võlgu niigi kogu iseseisvusaja perioodi eest. Seda juhul, kui haridust ikka peetakse vajalikuks ja väärtuslikuks. Tänu haridusele on meie riigis inimesed, kelle tegude ja mõtete najal seisab riik. Kui see arusaam on nüüd muutunud, siis võib aru saada õpetajate palkade kärpimisplaanist," arvas Agur.
Aguri sõnul toimib kool pidevas alarahastatuse tingimustes ning kokku saaks hoida vaid õppetöö kvaliteedis. "Kuid meenutagem, et sellisel juhul ei oleks enam kannatajad mitte ainult õpetajad, kellele ei saa enam normkoormust anda, vaid õpilased - meie riigi tulevik. See peab olema riigi kaalutletud strateegiline otsus, mitte eelarverea paikasättimine lühiajalise eesmärgi nimel, arvestamata kogu konteksti," kinnitas Agur.
"Alternatiiv - kokkuhoid koolide majandus- ja kommunaalkuludelt? Ma ei räägigi enam investeeringutest hoonete renoveerimisse ja parendamisse, mida niikuinii peaks tegema, vaid hoonete ja inventari igapäevasest käitamisest. Võimaluse on marginaalsed. Kokkuhoid asendustundidelt? Vaadake - jah, lühiajaliselt saab nipitada ja kombineerida küll aga kõik see oleks ju õpilaste arvelt - jätame tunnid ära?! Kas see on lahendus?" küsib koolidirektor.
Õpetaja ei pea selja sõnakuulelikult kühmu tõmbama
"Kokkuvõttes paadi teisest otsast. Õpetajad ühiskonna, milles toimub riiklikult kulude kärpimine, liikmetena. Kas me ei peaks selja sõnakuulelikult kühmu tõmbama, vaikima, leppima palgakärbetega ja tasasel moel edasi teenima?
Vastus on kindel ei - siinkohal ootavad õpetajad valitsuselt riigimehelikkust. Kutsuma vaatama ausalt õpetajae tasustamise trendide lähiajalugu ning tegema otsuse, mis arvestab Eesti riigi jätkusuutlikkust - jätma õpetajate palgad rahule. Siit läheb piir," on koolidirektor kindel.
