Advokatuur ja prokuratuur tunnevad muret riigi õigusabi kättesaadavuse ja paberimägede pärast
Riigi peaprokuröri Lavly Perlingu sõnul on riigi õigusabi kättesaadavus väga oluline ka prokuratuuri jaoks. „Igale kahtlustatavale ja süüdistatavale peab olema tema soovi korral tagatud riigi poolt kaitsja. Meie jaoks on oluline, et menetlused ei takerduks riigi poolt määratava kaitsja puudumise tõttu. Arutasime advokatuuriga võimalikke ühiseid lahendusi ja edastame oma ühised tähelepanekud kindlasti ka justiitsministeeriumile,“ rääkis Perling.
Eesti Advokatuuri esimehe Hannes Vallikivi sõnul on inimeste ligipääs õigusele üks õigusriigi põhialustest. “Kaitsja tagamine õigusmõistmisel on oluline õigete ja õiglaste kohtulahenditeni jõudmisel. Lisaks kuriteos süüdistatavate isikute kaitsmisele on advokaatidel väga oluline roll ka kannatanute õiguste kaitsmisel, näiteks majanduskuritegude menetlemisel, kus kannatanu ja tema esindaja tõhus ja konstruktiivne koostöö prokuratuuriga viib kiirema ja õigema lahendini.”
Ühiselt arutleti, kuidas tagada eelkõige riigi õigusabis operatiivsem kaitseõiguse tagamine nendes menetlustoimingutes, mis vajavad kiiret reageerimist, nagu vahistamised ja kiirmenetlused.
Kohtumisel arutasid prokuratuuri ja advokatuuri juhid ka menetlusökonoomsuse teemat. „Iseenesest on kõik nõus sellega, et kriminaalmenetlused võiksid olla kiiremad ja tõhusamad. Täna töötame endiselt liiga palju paberkandjatega – prindime, paljundame ja veame kohvrites kohtusse lugematul hulgal pabermaterjali. Arutasime, kuidas saame muuta menetlusi digitaalsemaks nii, et see ei kahjustaks kellegi põhiõigusi, sealhulgas kaitseõigust,“ ütles peaprokurör Perling.
Samuti oli üheks arutlusteemaks isikuliste tõendiallikatega suhtlemine. Prokuratuur ja advokatuur püüavad kujundada ühtseid seisukohti, et vältida tunnistajate ebakohast mõjutamist nii prokuröride kui advokaatide poolt. Ühtsed põhimõtted tunnistajatega kohtuväliseks suhtlemiseks kavatsetakse sõnastada väljatöötamisel olevas kohtupidamise heas tavas.
