Advokaat „Pealtnägija“ üürnikujuhtumist: kitsaskohad tulenevad eelkõige õiguspraktikast, mitte seadusest
Kuigi Volensi hinnangul pole seadused tasakaalust väljas, tõi "Pealtnägija" lugu siiski esile mõned kitsaskohad. "Eelkõige tulenevad need aga ebaõigest õiguspraktikast, mitte seadusandja valedest otsustest," kinnitas advokaat ERRi uudisteportaalile.
Sarnaselt enamikule Euroopa riikidele kehtib Eestis reegel, et üürileping jääb omaniku muutumisel, sh täitemenetluse tõttu muutumisel, kehtima ning uuel omanikul on õigus üürileping kolmekuulise etteteatamisega üles öelda.
Elu- või äriruumi puhul on seadusandja sellise ülesütlemisõiguse andnud ainult juhuks, kui uus omanik "vajab üüritud ruumi tungivalt ise".
"Seega üks koht, kus senise praktika püsimisel seaduse muutmist kaaluda, on selle kriteeriumi täpsustamine selliselt, et eraisikust omandaja korral saab ta alati üürilepingu üles öelda, kui soovib üüritud ruumi kasutada oma elukohana ning juriidilisest isikust omandaja puhul tekib ülesütlemisõigus siis, kui uus omanik ei saa olemasolevatest üürilepingutest tulenevalt ruume majanduslikult otstarbekal viisil kasutada," ütles Volens.
