Advokaadid: lahutamine on rikaste privileeg
Maksing ja Turkin pakuvad välja, et riik võiks ühisvara jagamise eest riigilõivu küsida küll jagatava vara väärtusest lähtudes, kuid lõivul võiks olla ülempiir — 10 000 krooni. Kehtivad seadused diskrimineerivad Maksingu ja Turkini arvates kõige rohkem vähem kindlustatud peresid.
Näiteks kui abikaasade ainsaks ühisvaraks on abielu kestel erastatud korter, mille turuväärtus ulatub mitme miljoni kroonini, on riigilõiv ühisvara jagamisel ligi 100 000 krooni. Praegune seadus näeb ette, et riigilõivu suurus on viis protsenti jagatava varaosa väärtusest.
“Olukordades, kus lahutust soovib mehe joomarluse ja vägivaldsuse all kannatav naine, kelle ülal pidada on lapsed ning tasuda kommunaalkulud ja võimalikud laenumaksed, on ütlematagi selge, et kohtusse pöördumiseks vajaliku rahasumma kogumine nõuab ülemäära suuri pingutusi. Kui raha kokku saamine ei õnnestu, jääbki ebanormaalne ja koormav kooselu lõpetamata,” kirjutavad advokaadibüroo HETA töötajad.
Iseenesest pole tsiviilkohtumenetluse raames toimuva ühisvara jagamise kõrge riigilõiv ei juristidele, kohtutele ega ka tavainimestele viimastel kuudel ilmnenud probleem. Riigikogu kehtestas jagatava vara väärtusest tuleneva riigilõivu juba 2006. aastal. 2007. aastal arutas lõivu suuruse õiguslikkust ka riigikohus, kes jõudis järeldusele, et “ühisvara jagamisel on hagihinnaks hagetava vara harilik väärtus”. Küll täpsustas riigilõivu kohaldamist ühisvara jagamisel selle aasta algusest kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustik.
Valitsus ja riigikogu on juba mitu aastat ette valmistanud ka uut perekonnaseadust, mis muu hulgas peaks lahendama ühisvara jagamise probleemid. Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul oli valitsus pikka aega seda meelt, et ühisvara võiks asendada lahusvaraga või juurdekasvusüsteemiga.
Vaheri teatel on riigikogus kõik fraktsioonid perekonnaseaduse arutelul siiski kokku leppinud, et ka tulevikus jääb ühisvara ühe võimalusena alles. “Kuid me pole riigikogus jõudnud veel läbi arutada seda temaatikat, mis on seotud ühisvara jagamisega ja riigilõivude määraga,” lisas Vaher.
Varem on õiguskomisjoni esimees korduvalt seisnud vastu justiitsministeeriumi algatatud ettepanekule tõsta riigilõive haldus- ja tsiviilkohtumenetluses. Vaher ei soovinud anda hinnangut, kas näiteks kaks miljonit krooni maksva ühisomandis oleva korteri abielulahutusejärgsel jagamisel on riigi küsitav 100 000-kroonine riigilõiv õigustatud või mitte.
Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul annab seadus kohtule õiguse vabastada isik liiga koormava riigilõivu korral kas osaliselt või täielikult riigilõivu tasumisest. “Seetõttu ei jäta kehtiv seadus ega toimiv õiguskaitsesüsteem vähekindlustatud peresid õiguskaitseta,” lisas Aavik.
“Kindlasti säästab abieluvaraleping hiljem aega ja närve ning ka raha. Kuid paraku ei mõtle õnnejoovastuses abiellujad nendele probleemidele, mis võivad tulevikus ühisvara jagamisega kaasneda,” selgitab omalt poolt notar Priidu Pärna.
Kui kaks noort inimest, kellel abielludes pole hinge taga ühtegi kinnis- ega vallasasja, sõlmiksid abieluvaralepingu, maksaks see Pärna sõnul 5500 krooni ringis. Eilse seisuga oli abieluvararegistris kirjas vaid 4812 abieluvaralepingut.
