„Ma arvan, et nende lumetormide ajal oli kasutajatel sellest süsteemist palju abi,“ ütles Adlas Delfile. „Kiirabi sai endale abi kutsuda.“

Adlase sõnul oli lõppeval aastal positiivne see, et majandussurutis ei mõjutanud inimeste tervist ja erakorralise arstiabi koormus ei kasvanud väga palju.

Arenguruumi veel on

Adlase arvates on kiirabil siiski veel arenguruumi. „Me tahaks hakata nägema seda kohta, kust väljakutse tuleb, kus abivajaja asub ja et häirekeskus hakkaks nägema, kus kiirabi asub,“ rääkis Adlas tulevikust. „Praegu käib see inimmõistuse abil ja võtab oluliselt aega.“

Täna võtab tema sõnul kõige kiirema väljakutse vormistamine umbes minuti ja teine minut kulub veel asukoha selgitamisele ja brigaadi juhendamisele. „Need kaks minutit võiksid olla olemata, kui seda võimaldab meile tehnika,“ lausus Adlas.

Adlase sõnul saadi lõppeval aastal sellele süsteemile ka rahaline sihtotstarbeline kate Šveitsist. Järgmise kahe aasta jooksul peaks toimuma süsteemi väljatöötamine ja see võiks rakenduda 2012. aastal, avaldas Adlas lootust.