Cargobus OÜ 16. veebruaril Romerile saadetud kiri ütleb, et vastavalt firma käsipakkide hoiustamise korrale ei vastuta firma pärast väljastamist tekkinud pretensioonide eest. “Kurat, kus on loogika — mitte ükski inimene ei haruta oma koti sisu pakihoiust välja võttes leti peal laiali!” sajatab Tartu kutsehariduskeskuse õpilane Romer SL Õhtulehega rääkides.

Cargobus väidab veel, et hiir oli Romeri asjade sekka pugenud juba millalgi varem, enne pakiruumi tulemist. Romeri pruut Liina oli Romeri kõrval, kui too kotti pakkis ja ei näinud igatahes ühtki hiirt. Pealegi, Vastseliinas, kust nemad pärit on, polegi hiiri. Seda väitis ka omakorda ka pakihoiu töötaja: “Mingi mutt pistis minu peale kohe karjuma, et mis asja ma ajan. Mina valetavat, neil pole hiiri. Täiesti negatiivne suhtumine!”

Tartu terminali hiiresaaga paneb arendusdirektori Viktor Orri muhelema: “Tartus ei saaks midagi taolist juhtuda.” Miks? Sests seal lihtsalt ei saa ühtki hiirt olla, kuna kohe seina taga tegutseb kohvik, tervisekaitse valvsa silma all. Orri sõnul teinud Tartu terminali töötajad ka väikese katse: pagasihoiuruumi riiulitele pandi ööpäevaks küpsiseid, kuid ükski hiir peibutist näksimas ei käinud.

Tartu tarbijakaitse ühingu juhataja Peeter Kruus kaldub siiski Romeri poolele ning ütleb, et mõistlikkuse printsiibist lähtudes polnud kodanikul mingit põhjust spordikotti pakiruumis läbi vaadata.

Õnnetu spordikott koos näritud Fila suvepükste, teksaste ja tuulepluusiga saadeti Tallinna ekspertiisi