„Edgar Savisaar juhib praegu suuri organisatsioone: üks on erakond ja üks on linn, mille tööst on ta kõrvaldatud, aga volikogu ju teda kõrvaldanud ei ole. Nende organisatsioonide otsuste vastuvõtmine ja juhtimine ei ole kindlasti lihtne,“ kommenteeris Sarapuu, kelle sõnul on mõistlik, et erinevaid küsimusi Savisaarega arutama minnakse.

„On küsimusi, kus Savisaar peab otsuse vastu võtma ise, on küsimusi, kus ta peab need vastu võtma koos juhatuse ja volikoguga, ja on küsimused – mida ta praegu teha ei saa –, mis on vaja vastu võtta linnavalitsuse istungil,“ rääkis Sarapuu ja märkis, et nendeks suurteks otsusteks on aega vaja. Samas ei soostunud ta hindama, millisesse kategooriasse nimetatuist liigitub võimalik Savisaare volikogu esimeheks suundumine.

Küll aga rõhutas Sarapuu, et Savisaare asumine volikogu esimehe kohale polnud abilinnapeade visiidil Hundisilmale sugugi peamine teema. „See oli see, kuidas erakond saaks terviklikult, võitlusvõimelisena ja kõiki inimesi kaasates minna nii presidendivalimistele kui ka omavalitsuste valimistele,“ lausus Sarapuu, kelle kinnitusel oli nädalatagune kohtumine asjalik.

Presidendivalimistest rääkides osutas Sarapuu, et erakond pole kandidaadi esitamise osas veel oma seisukohta kujundanud, kuid Sarapuu enda hinnangul võiks Edgar Savisaar kandideerida. „Juba kandideerimine ise tekitaks situatsiooni, et presidendivalimist võetakse tõsisemalt ja asjalikumalt, kui seda näiteks eelmisel korral tehti, kui oli ainult kaks kandidaati.“

”

Kui eelnõu jõustuks kohe, saaks volikokku naasta näiteks Kadri Simsoni toetaja, pikaajaline linnavolikogu esimees Toomas Vitsut.

Abilinnapead tegid Savisaarele ettepaneku asuda linnavolikogu juhi kohale, et hoida fraktsioon koos ja võim Keskerakonnal. Hirm on nimelt, et kui võetakse vastu seadus, mis lubab riigikogu liikmetel ka kohalike omavalitsuste volikogudesse kuuluda, nihkuvad kaalukausid Tallinna linnavolikogus Savisaarele ebasoodsasse vahekorda.

Kui eelnõu jõustuks kohe, kui see riigikogus vastu võetakse, ehk ilmselt juba sel kevadel, siis saaks volikokku naasta* näiteks Kadri Simsonit toetav pikaajaline linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. Veel saaks praegustest riigikogulastest volikokku tagasi suunduda Jüri Ratase isa Rein Ratas, Edgar Savisaare poeg Erki Savisaar ja Märts Sults, kes erakonna juhina toetas Savisaart. Ohtralt Simsoni-toetajaid seega volikokku naasmas pole, kuid iga hääl fraktsioonis loeb.

79-liikmelises Tallinna linnavolikogus on Keskerakonnal 46 kohta. Ka üksnes ühe-kahe Simsoni toetaja lisandumine võib seal kindlasti uusi pingeid tekitada ja julgustada ka keskerakondlasi eelnõusid maha hääletama. Koosseisu häälteenamuseks on vaja 40 häält. Kui vähemalt seitse fraktsiooni liiget on teist meelt, siis võibki otsus vastu võtmata jääda. Seda tõestas ka möödunud detsembris toimunud parkimistasude tõstmise hääletus, toona puudus või ei osalenud hääletamises seitse Keskerakonna linnavolinikku, mistõttu esimesel katsel parkimistasusid tõsta ei õnnestunudki.

”

Savisaar mõjuks volikogu juhtides veenvamalt ja paneks fraktsiooni kindlamalt ühte sammu astuma.

Keeruline öelda, kui paljud neist seitsmest saalist teadlikult eemale hoidsid, aga selge on see, et kui saali lisanduks valjuhäälsem Simsoni toetaja, siis oleks seaduseelnõusid välja süüa senisest kergem, sest kuigi hetkel hääletavad keskerakondlased volikogus ühehäälselt, siis n-ö julgestuse korral hääletaks ehk nii mõnigi seni vaikinud keskerakondlane soovi korral ka teistpidi.

Viimastel kuudel pole ühtegi tundlikumat eelnõu linnavolikogus hääletusele pandud, nii et abilinnapeade mure on mõistetav. Samuti on loogiline ettepanek, et Savisaar võiks volikogu juhtima asuda, kuna ta paneks oma mõjuvõimuga fraktsiooni kindlamalt ühte sammu astuma.

Volikogu keskfraktsioon esitas möödunud neljapäeval revisjonikomisjoni esimehele Hanno Mattole (SDE) umbusaldusavalduse. Matto sõnas seepeale, et Keskerakond valmistub Savisaare suundumiseks linnavolikokku ja selle tarvis valitakse ka revisjonikomisjoni juhi kohale ametist kõrvaldatud linnapeale meelepärast usaldusisikut.

* * *

Riigikogu liikmed osalesid kohalike omavalitsuste töös 2005. aastani. Seaduseelnõu 181 seletuskirja järgi tekib see õigus saadikuil taas 16. oktoobril 2017 ehk päev pärast järgmiseid kohalike omavalitsuste valimisi. Eelnõu on läbinud esimese lugemise ja 7. aprillini saab esitada muudatusettepanekuid.

* Riigikogu kohast loobudes seda enam tagasi võtta ei saa, küll aga saab riigikogust valitsusse minnes riigikogulase volitused peatada ja soovi korral riigikokku ka naasta. Sama kehtib ka volikogu liikme puhul – lahkudes volitused lõpevad ja tagasi minna ei saa, kuid riigikokku suundudes saadiku volitused peatuvad, nii et soovi korral saab ta volikokku naasta. Kui just uus seadus seda kuidagi ei keela.

Liitu