Abilinnapea Vadim Belobrovtsev: linnamuuseumi eksjuhti süüdistati töökiusamises. Alluvaid alandati ja naeruvääristati

 (41)
Abilinnapea Vadim Belobrovtsev: linnamuuseumi eksjuhti süüdistati töökiusamises. Alluvaid alandati ja naeruvääristati
Vadim BelobrovtsevFoto: Tiit Blaat

Jaanuaris Tallinna linnamuuseumi direktori ametikohalt vabastatud Triin Siineri avalikule kirjale vastab omalt poolt abilinnapea Vadim Belobrovtsev, kel on endisele juhile palju etteheiteid.

Jaanuari lõpus otsustas Tallinna linnavalitsus vabastada linnamuuseumi direktori Triin Siineri ametist. Töötajad sellega ei nõustunud ning nüüd on avalikult teravalt sõna võetud.

Triin Siiner edastas eile avaliku kirja Belobrovtsevile, kus õigustas oma töömeetodeid. "Tõsiasja, et muuseum suutis edukalt teenida omatulu ja investeerida seda linnavarasse, ei saa kuidagi nimetada eelarvevahendite omavoliliseks kasutamiseks," märkis ta. "Töökiusu ja halva tööõhkkonna teemadel ma ei peatuks, eks see ole Teie ja muuseumi töötajate kohtumise teema," lisas ta. Palju oli kriitikat kultuuriameti juhi Aini Härmi aadressil.

Belobrovtsev saatis Delfile vastulause Siineri kirjale. Muu hulgas on seal pikalt juttu sellestki, mida siis töötajad ikkagi kiusu all silmas pidasid. Üks alluv nimetas toimuvat klaperjahiks, mis tekitab pidevat stressiseisundit. "Iga koosolek on piltlikult öeldes nagu hukkamisele minek. See on see, mida tunneme, kui osaleme koosolekutel."

Seotud lood:

Avaldame Belobrovtsevi vastuse täismahus:

"Austatud Triin Siiner

Oleme teiega kohtunud viimase kahe aasta jooksul mitu korda, et erinevatel nõupidamistel töiseid teemasid arutada. Kahjuks ei väljendanud te ühelgi meie kohtumisel probleemi Kultuuriametiga suhtlemisel, te ei saatnud mulle enne möödunud nädalat sel teemal ühtegi kirja ega helistanud.

Ilma teilt meedia vahendusel avalikku kirja saamata ei peaks ma asjakohaseks avalikult teie töölt vabastamise aluseks saanud probleeme lahata. Teile 29. jaanuaril tutvustatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses oli kuus põhjalikult selgitatud etteheidet, millest oma avalikus kirjas räägite väga valikuliselt.

Esiteks, Lastemuuseumi Kalamaja kogukonnamuuseumiks ümberkorraldamine ei oleks probleem, kui see oleks kooskõlas muuseumi arengukava- ja plaanidega. Kui linnavalitsuse jaoks ootamatult Linnamuuseumi ühe filiaali kinni panite ja asusite sellest uue kontseptsiooniga muuseumi kujundama, siis kasutasite ümberehituseks teise muuseumihoone katuse remondiks mõeldud eelarvet ja majanduskuludeks mõeldud raha. Selliste arenduste puhul on põhjendatud nii linnavalitsusele kui ka linlastele selgitada, miks filiaali ümberkujundamine on olulisem kui püsiekspositsiooni uuendamine ja varasemate arendusplaanide kõrvale jätmine. Ja vastata kasvõi sellistele küsimustele, kas lisaks Kalamajale saavad kogukonnamuuseumi ka teised Tallinna asumid ja mille alusel neid valikuid tehakse.

Kirjutasite, et prioriteediks sai Kalamajja uudse kogukonnamuuseumi arendamine ning oli selge, et kahe majaga lastemuuseumi ülalpidamine raiskab potentsiaali. Oleks olnud huvitav ja ka vajalik kuulda, millele selliste hinnangutega tuginete, kui räägime hoonest, mis asub Gustav Adolfi Gümnaasiumi noorema kooliastme maja kõrval. Ehk oleks olnud hoopis asjakohane lastele suunatud ekspositsiooni uuendada ja ajakohastada, kuid selliseid arutelusid muuseumi sulgemise eel ei olnud.

Linn ei saa maksumaksjate raha investeerida õhinapõhiselt ilma konkreetse kontseptsiooni, arengukava ega tegevusplaanita. Linnaeelarve peab olema läbipaistev ning linnaasutuse investeeringute tegemisel tuleb järgida selgeid reegleid. Seega ei ole probleem mitte lennukates ideedes, vaid selles, kuidas ideid ja eesmärke avalikku raha kasutades ellu viia.

Omatulu teenimine on positiivne ja ma pole kunagi väitnud, et see nii ei ole. Aga Linnamuuseumi puhul ei saa omatulu olla prioriteet. Omatulu kasv on paraku tulnud ainult piletihinna tõusust, külastajate arv tervikuna on märkimisväärselt langenud. Kui 2018. aastal oli Linnamuuseumil koos kõigi filiaalidega 251 456 külastajat, siis möödunud aastal 230 978. Kui muuseumi külastatavus on tervikuna 20 000 võrra kukkunud, siis on see omatulust kõnekam näitaja.

Personali voolavuse osas oli töölepingu ülesütlemise avalduses tõepoolest ebatäpsus. Linna personaliteenistuse täpsustatud andmetel on Linnamuuseumist viimase kahe aasta jooksul töölt vabastatud 75 inimest, mitte 68. Tähtajaliste lepingutega oli neist 75 inimesest tööl 29. Kokku on Linnamuuseumis 93 ametikohta.

Vähemalt ühel korral arutasime minu kokkukutsutud nõupidamisel ka mind murelikuks teinud personaliküsimust. Nõupidamise ajendiks oli kaheksa toonase töötaja pöördumine Kultuuriameti juhataja ning abilinnapea poole seoses muuseumi ja inimeste juhtimisprobleemidega. Tsitaat 18.01.19 saadetud kirjast: „Alates 2018. a septembrikuust on pr Triin Siiner, osaledes mõnel meie muuseumiüksuse koosolekul, korduvalt suuliselt meile, muuseumitöötajatele teada andnud, et meie töökohad on „mõttetud“ ja need plaanitakse ära kaotada.“ Toonasel kohtumisel palusin teil enne inimeste koondamist esitada planeeritud muudatuste eesmärk ja uuenduste kontseptsioon. Koondamised toimusid, kuid arengukava ei ole siiani.

Töökiusamise teemal on mulle saadetud mitmeid kirju. Näiteks tsitaadid kolmest erinevast kirjast: „Ma ei taha töötada asutuses, kus ei arvestata inimeste eripära, kus inimestega liigagi tihti manipuleeritakse, kus koosolekutel kuuleb tagaselja kolleegi kirumist, selle asemel, et kutsuda ta kohale ning uurida, milles probleem. Ma ei taha ka ise ühineda kolleegidega, kes selja taga kogu aeg kellegi valesid otsuseid või otsustamata jätmist kiruvad, selline negatiivsus kulutab mind ennast.“

„Kui mainiti, et kas kavatsed meil surmani töötada, siis pidin otsustama. Vastasel juhul oleks lakanud ennast austamast. Avaldus oli päris ainulaadne: Palun lõpetada tööleping seoses vanuselise diskrimineerimisega tööandja poolt.“

„Lõpetuseks peame lisama, et juhtkonna koosolekute üldine toon ja vorm on ammu juba ületanud elementaarse eetika piirid ning direktoriga mittenõustujate suhtes rakendatakse alandavaid „nalju“, kollektiivset naeruvääristamist, tehakse isiklikke ja eraelu puudutavaid märkusi ja kommentaare, kasutatakse üldist ilkuvat ja nipsakat tooni (sihtmärkideks on olnud erinevad kolleegid, viimati kolleeg, kes otsustas esitada lahkumisavalduse). Seda võib nimetada klaperjahiks, mis tekitab pidevat stressiseisundit. Iga koosolek on piltlikult öeldes nagu hukkamisele minek. See on see, mida tunneme, kui osaleme koosolekutel.“

Seoses töötajate ja töölepingutega oli teile ka tõsine etteheide, sest mitme Linnamuuseumi töötajaga on sõlmitud leping, mis on ettenähtust väiksema palgaga. Ühe lepingu töötasu jääb alla isegi töötasu alammäärale, mis on lubamatu.

Asjaolu, et kahe aasta jooksul Linnamuuseumi juhtides ei ole te suutnud luua avaliku teabe seaduse nõutele vastavat dokumendiregistrit, kõneleb nii juhi prioriteetidest kui ka haldussuutlikkusest.

Teie esitatud etteheidete valguses tuleb kindlasti üle vaadata ka Kultuuriameti suhtlemine allasutustega, mida me kindlasti teeme. Kahju, et info sellisest ületamatutest suhtlemistakistustest jõudis minuni alles äsja, mitte siis, kui need probleemid teie jaoks ilmnesid.

Asutuse juhtimine lisaks võimalustele tähendab alati vastutust. Paistab, et meie teed viisid lahku eelkõige sel põhjusel, et teie muuseumi direktorina ning linnavalitsus mõistsid asutuse juhtimise vastutust erinevalt. Ma loodan, et saame siinkohal avalikule kirjavahetusele joone alla tõmmata. Finantsdistsipliini rikkumised sunnivad meid tegema Linnamuuseumis põhjalikuma kontrolli. Linna sisekontroll vaatab täiendavalt üle muusemi viimase kahe aasta hangete ning majandustegevusega seonduva dokumentatsiooni ja teeb selle põhjal järeldused ning ettepanekud, mida on seejärel võimalus juba laiema avalikkusega jagada.

Lugupidamisega

Abilinnapea Vadim Belobrovtsev"