"Eestkoste üle langetab otsuseid kohus. Lastekaitsetöötajad oleksid pidanud tegema rohkem koostööd lapse sugulastega, kes olid valmis last kasvatama, kuid kes kohtuotsuse järgi ei kvalifitseerinud eestkostjaks," ütles Mölder. Kohtuprotsess kestis tema sõnul ligikaudu poolteist aastat ning kogu kohtumenetluse aja, mil hooldusperre paigutamise võimalused ning alternatiivsed teenused olid piiratud, viibis poiss turvakodus.

Lastekaitsetöötajate tavapraktika on Mölderi kinnitusel, et esmalt kaalutakse kõiki võimalusi ja eelistatakse alati perekonnas hooldamise ja kasvatamise võimalust institutsionaalsele asendushooldusteenusele.
"Turvakodusse sattunud laste vanematega jätkatakse lastekaitsetöötajate poolt juhtumitööd, nendega vesteldakse korduvalt – püüdes välja selgitada, keda vanemad ise näeksid laste kasvatajatena paralleelselt või alternatiivselt endaga ning info saamise korral võetakse nendega
ühendust," ütles Mölder.

Mölder kinnitas, et Tallinnas ei ole tavaline ühte turvakodudesse suunatud laste ümberpaigutamine, kui selleks ei ole objektiivset põhjust. "Laste teenuse osutamise asukohtade muutmise tingib reeglina suveperiood, mil turvakodu ruumides tehakse sanitaarremonti ja värvi- ning ehitustolmu sees viibimise asemel on lapsed senini paigutatud
teistesse keskustesse," selgitas Mölder.

Nelja-aastane Martin, kelle tema narkosõltlasest ema viis mullu 6. juunil Tallinnas asuvasse Männi turvakodusse, jäetigi sinna elama – vaatamata sellele, et Martini ema õde, tädi Marion oli nõus poisi enda perre elama võtma. Marion käis läbi kolm kohtuastet, kuid lapse eestkostjaks määrati hoopis Mustamäe linnaosa.

Tänavu juulis lubati Martin nädalaks tädi juurde, Harju maakohus rahuldas Marioni ja tema abikaasa avalduse esialgse õiguskaitse rakendamiseks ning määras nad Martini eestkostjateks. Õiguskaitse kehtib pool aastat kuni eestkoste asjas tehtava lahendini.