Abilinnapea: kõik Tallinna abivajajad ei vaja isiklikku abistajat
Vastuseks EPLi artiklile "Tallinn pakub isikliku abistaja teenust 1% abivajajatele" väidab Tallinna abilinnapea Betina Beškina, et abivajajad, kel seda teenust vaja, on isikliku abistaja saanud.
"Pealinnas on küll ühtekokku 16 000 abivajajat, ent see ei tähenda võrdusmärgiga kõigile neile sarnase teenuse ehk isikliku abistaja teenuse vajadust. On eksitav väide, et kõik 16 000 vajaksid isikliku abistaja teenust," sõnab ta. "Kõik, kes on linnalt abi küsinud ja kelle puhul on isikliku abistaja teenuse vajadus tuvastatud, on selle teenuse ka saanud."
Ta lisab, et kui isikule ei sobi koordineeriva asutuse pakutud isiklik abistaja ja ta soovib uut abistajat ka suunamisotsuse kehtivuse ajal, siis uut avaldust ei ole vaja abivajajal enam teha. "Isikliku abistaja leiab kas inimene ise või koostöös teenuse osutajaga ehk praegu Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti partnerite MTÜ Iseseisva Elu Keskusega liikumispuudega täiskasvanutele ja MTÜ Põhja-Eesti Pimedate Ühinguga nägemispuudega täiskasvanutele koostöös."
Selle aasta lisaeelarvega eraldati juunis Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile (TSTA) täiendavalt juurde 59 000 eurot, et katta suurenenud teenusmahu vajadus nii olemasolevatele klientidele kui ka veel juurde tulevate klientide osas. "Seega oleme näinud ette, et vajadus isikliku abistaja teenuse järele kasvab ning vastavalt sellele oleme eelarvesse ka lisavahendeid saanud. Kindlasti ei jäta linn oma inimesi abita," märgib Beškina.
Isikliku abistaja teenuse saajaid oli Tallinnas 2018. aastal 170 ning käesoleval aastal prognooside järgi 176 abivajajat.
Isiklikuks abistajaks ei saa olla kliendiga sama eluruumi kasutav pereliige, kliendi hooldaja sotsiaalhoolekande seaduse mõttes ning raske või sügava puudega isik, kes ise vajab isikliku abistaja teenust.
Isikliku abistaja teenuse eesmärk on parandada oma kodus elava sügava ja raske puudega liikumis- või nägemisabivahendit kasutava täisealise inimese iseseisvat toimetulekut igapäevaelus. Isiklik abistaja aitab inimesel realiseerida oma sotsiaalset aktiivsust, osaleda õpingutes, huviringide töös ja muudes tegevustes väljaspool kodu.
