Abiks Ojulandile: kaitsekulude langetamist toetab vaid eestlaste vähemus ja maksukoormus Eestis pole 67,3 protsenti
Kristiina Ojulandi välja kuulutatud uue erakonna kaheks tugisambaks on tema saadetud pressiteate kohaselt Eesti kõrge maksukoorma langetamine ning kaitsekulutuste vähendamine. Uuringud näitavad aga, et kaitsekulutuste langetamine on Eestis ootamatult ebapopulaarne ning maksude osas ajas Ojuland asjad sassi.
Kaitseministeerium teeb kaks korda aastas küsitlusi inimeste arvamusest riigikaitse kohta. Küsitakse ka kaitsekulude suuruse kohta. Oktoobris läbi viidud küsitluse kohaselt toetasid peaaegu pooled kaitsekulutuste jätmist praegusele, kahe protsendi tasemele.
Kaitsekulude vähendamist toetas vaid viiendik vastanuid, kusjuures vähendamisest rohkem oli kaitsekulude tõstmise toetajaid. Eriti märkmimisväärne on, et vaid 13 protsenti eestlastest toetas kaitsekulude langetamist, venekeelsete vastanute hulgas oli see protsent oluliselt kõrgem.
Uuringu tegijad märkisid, et kaitsekulude osas sõltub rahva arvamus majanduse käekäigust. Enne kriisi oli kaitsekulude tõstmise toetajate hulk üle kolmandiku, kriisi ajal kasvas toetus kulude langetamisele ning praegu on inimesed optimistlikumad, kuid siiski ettevaatlikud, toetades praeguse rahastamistaseme säilitamist.
Ojuland eksis Eesti maksukoormuse tasemega
Teiseks Ojulandi teemaks oli Eesti maksukoormusega tegelemine, mis tema sõnul on 67,3 protsendi suurune, jäädes alla vaid Itaaliale. Ojuland viitas selle tõestuseks ühele Maailmapanga uuringule.
Niipea, kui Ojuland oma avaldusega välja oli tulnud, ruttas rahandusministeerium selgitama, et Ojuland on asjad sassi ajanud, sest Ojulandi viidatud uuring ei näita klassikalises mõttes maksukoormuse taset, vaid näitab teatud kindla metoodika kaudu ühe hüpoteetilise firma maksukoormust eri riikides.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna peaspetsialist Risto Kaarna selgitas, et maksukoormus leitakse, jagades makstud maksud maksubaasiga. Ojulandi viidatud uuring on tegelikult PricewaterhouseCoopersi Doing Business metoodika järgi tehtud ja selles räägitakse nähtusest, mille PricewaterhouseCoopers on nimetanud "Total Tax Rate", mille otsetõlge eesti keelde oleks "kogu maksutase".
See ei ole Kaarna sõnul maksukoormus, kuna ei ole seal tegemist ei makstud maksude ega päris maksubaasidega. Aluseks võetakse hüpoteetiline standardne ettevõte ja suhestatakse kõik ettevõtte poolt teoreetiliselt makstud maksud selle ettevõtte kasumisse. Kuna juriidiliselt on Eestis sotsiaalmaks ettevõtte maksukohustuse sees, tuleb ka see number väga suur.
Teistel riikidel võib sotsiaalmaks või selle analoog olla töötaja kohustus ja ettevõtte maksude hulgas ei kajastu. Aga see ei tähenda, et seal kasumid selle võrra suuremad on või töötajale rohkem palka makstakse. 37,2 protsenti sellest viidatud 67,3 protsendist moodustab sotsiaalmaks. Selle maksusüsteemi veidruse tõttu me näebki Eesti PricewaterhouseCoopersi metoodikas halb välja. Sotsiaalmaksu baasiks ei ole ju ettevõtte kasumid, nii et nende võrdlemine on Kaarna sõnul kohatu.
Kui vaadata maksukoormust selle klassikalises tähenduses – makstud maksud jagatuna maksubaasiga, siis on Eesti maksukoormus 32,8 protsenti ehk allapoole Euroopa Liidu keskmist.
