Aaviksood hinnati TTÜ rektori valimisprotsessis kaks korda kõige kehvemaks kandidaadiks, ent kuratoorium otsustas ikkagi tema kasuks
Kevadel, kui TTÜ nõukogu uue rektori valimiseks ettevalimstusi tegi, tekkis ilmne vajadus konkurentsis esile kerkinud kandidaate omavahel võrrelda, rääkis TTÜ ülikooli juhtivtöötaja (nimi toimetusele teada - toim.) Delfile.
„TTÜ seaduse kohaselt tuli küsida nõukogult arvamust. Kuidas ja mis ulatuses, jäi häguseks,“ sõnas ta ja lisas, et kui paljude arvates oli see just koostöö koht ja võimalus ülikoolirahva arvamust näidata, siis kuratooriumi juhi poolt anti signaal, et eelhääletamist toimuda ei tohi ja arvamus peaks pigem olema pigem „kvalitatiivse iseloomuga hinnang, kas need neli kvalifitseeruvad. „See oli esimene tõsine märk, et kuratooriumit tegelik ülikooli seisukoht ei huvita ja täidetakse vaid formaalsust,“ sõnas ta. Lisaks tekitas tema sõnul küsimusi asjolu, et rektorikandidaate oli algul rohkem kui neli ja tema sõnul valis kuratoorium needki neli välja ilma selgitusteta.
TTÜ lahkuv rektor Andrus Keevallik kinnitas täna Delfile silmast silma kohtumisel, et kuna seaduse järgi valib rektori kuratoorium, siis ei oleks olnud kohane nõukogus isikuhääletuse korraldamine. „Kokkulepe oli selline, et me ei tahtnud mingil juhul korraldada rektori valimisi paralleelselt nõukogus ja kuratooriumis,“ selgitas ta ja viitas seejärel kuratooriumi 13. märtsi koosoleku protokollile, kust võib lugeda Mart Saarma arvamust, et TTÜ-l peaks olema selge CV-maatriks.
„CV-d on väga erinevad ja seetõttu on neid raske võrrelda. Ükski CV ei vastanud heale rahvusvahelisele standardile,“ sõnas Saarma tookord. Samal koosolekul löödi lukku ka kaheksa kriteeriumit sisaldav nõukogu rektorikandidaatide kohta seisukoha esitamise vorm. Keevalliku sõnul võttis nõukogu need kaks punkti sisendiks, tabeli koostamiseks loodi nõukogu komisjon, mis asuski siis tööle. „Loomulikult tekitas see palju emotsioone, sest kõik tahtsid avaldada arvamust,“ lisas Keevallik.
Tekib punktide ja hinnangutega tabel
Delfi allika sõnul järgnes elav diskussioon. „Vaieldi palju, millises vormis ja kujul arvamus siis anda.“ Allika sõnul sai ühel hetkel selgeks, et kuratoorium soostub millegi tabelilaadsega. „Selline idee tekkis arutelude käigus. Paika pandi seitse kriteeriumi, tekkis ka esialgne hinnang – seal on kohendusi, aga hinnatud on karmilt-õiglaselt, kus Aaviksoo sai ikka üsna negatiivse hinde,“ rääkis allikas tabelist, mille koostamisel osales umbes 15 inimest, kõik nad olid TTÜ juhtivtöötajad, oma teaduskonna esindajad.
Sellest dekaanide hinnangute tabelist, mille lähtekoht oli initsiatiivgrupi koostatud ootuste nimekiri, nähtub tõesti, et Aaviksoo sai seitsmest kategooriast neljas hindeks „nõrk“ või „väga nõrk“. Teadustegevuse kategoorias seisab nii: „Nõrk. Kandidaadi tugev teadustegevus on jäänud 20 aasta tagusesse aega. Viimased 10 aastat ei ole olnud kandidaat seotud teadustööga.“ Akadeemilise tausta ja juhtimiskogemuse kategooriates pannakse kirja, et Aaviksool on olemas juhtimiskogemus ja tugev akadeemiline taust varasemast ajast.
Esinduslikkuse, oratoorivõimete ja juhtimisstiili osas allahindlust ei tehta. „Nõrk. Kandidaat ühiskonnas väljapaistev isik, kuid pigem negatiivse kuvandiga nii Tartu Ülikooli rektori kui ka ministrina töötamise ajast. Negatiivse kuvandi loonud autoritaarne juhtimisstiil. Kandidaat on väljapaistev oraator, kuid demagoog. Lisaks kandidaadil jääb väheks karismaatilistest omadustest,“ arvasid TTÜ dekaanid oma potentsiaalsest ülemusest.
Kokku teenis Aaviksoo 18 punkti ja jäi sellega alla kõigile oma konkurentidele. Edetabeli esimene oli Mart Ustav 32 punktiga. Ustavit ei pidanud dekaanid nõrgaks ühegi hindamiskriteeriumi alusel. Jakob Kübarsepp teenis dekaanidelt 24 punkti ja Andrus Salupere 19.
Hinnangud ja punktid kaovad tabelist
Lõpliku akadeemilise komisjoni reha läbinud tabelist tõepoolest puuduvad jäljed hinnetest ja varem nende põhjal selgelt välja joonistunud pingereast. Kadunud ei ole kõik kirjeldavad omadussõnad, küll aga pole tabeli rõhuasetus enam konkreetse seisukoha esitamine, vaid rohkem üldine informeerimine. Keevallik kinnitab, et menetluse käigus said kõik asjaosalised ning ka rektorikandidaadid ise teha tabelisse täiendusi ning seda ajakohastada. „See oli selline loomulik protsess,“ arvas Keevallik. Tabel on üleval TTÜ siseveebis.
Kui panna need kaks tabelit kõrvuti ja võtta sealt näiteks eelpool tsiteeritu, siis vahe on tõepoolest tähelepanuväärne. Teadustegevuse lahtris on uues tabelis Aaviksoo kirjeldus järgmine: „Kandidaadil on olnud tulemuslik, lühike aktiivse teadustegevuse karjäär. Enne TÜ rektori ametisse suundumist oli kandidaadil 50 tipptasemel teadusartiklit, mida tsiteeritakse tänaseni. Enim tunnustust on leidnud pooljuhtide luminestsentsi ja teiste optiliste protsesside eksperimentaalsed uuringud. Kandidaat on juhendanud kaks kaitstud doktoritööd.“
Aaviksoo isikuomadusedki on ümber sõnastatud. Omadus, mida võiks nimetada konfliktsuseks, on nimetatud võimeks esile kutsuda esile diskussiooni ja pälvida teravdatud tähelepanu, kadunud on autoritaarsus, kuid välja ilmunud sihikindlus. Isikuomaduste lahtris on loetletud kõigi kandidaatide riiklikud autasud ja ilmneb, et Aaviksool on neid rohkem kui teistel. Samuti on mitu korda mainitud, et Aaviksoo on poliitik. „Kandidaat on Eestis tuntud poliitik, IRL aseesimees,“ kirjutatakse. Samuti: „Kandidaadi poliitiline tegevus on varjutanud kunagise teadlase ja teadustegevuse ning kujundanud temast poliitiku kuvandi,“ ent siis kurss muutub ja pehmeneb: „Poliitilise tegevuse üks telgjoon on haridus-korraldus ja haridussüsteemi reformid.“ Delfi allika sõnul oli ülikooli lähtekohaks dekaanide koostatud ootuste nimekiri, kus rõhutati, et rektor ei tohi olla parteipoliitikas, kuid lõplik tabel ei anna Aaviksoo positsioonile poliitikuna otsest hinnangut.
Segadus hääletusega
Nurgad maha viilitud ja võimalikud vead parandatud, läks tabel nõukogu täiskoosseisu ette hääletamisele, kuid ka leebemalt sõnastatud dokumendi hääletusel läks Aaviksool kehvemini kui teistel. „Kuigi mõned liikmed väitsid, et ei saanud aru, kas hääletati dokumentidel oleva teabe õigsuse või kandidaadi poolt, oli tulemustest selgelt näha, et Aaviksoo jäi vähim eelistatud kandidaadiks. Hääletada võidi mitme kandidaadi poolt ning tulemusnumbrid olid järgmised: Kübarsepp 34 poolthäält, Salupere 30 poolthäält, Ustav 27 poolthäält, Aaviksoo 23 poolthäält,“ rääkis nõukogu liige Delfile.
Keevalliku sõnul ei olnud tegemist isikuhääletusega, vaid hääletati iga kandidaadi kohta toodud seisukohtade kogumit. „See asi läks emotsionaalseks kätte – ja seda võis ka ette arvata – kuigi nõukogus sai selgelt räägitud, mida hääletatakse,“ kinnitas Keevallik. Et need asjad omavahel ülearu sarnased välja kukkusid, on aga kahetsusväärne.
Hääletuse tulemusi on niisiis võimalik tõlgendada kahel moel – a) Aaviksoo rivaalid sobivad rektoriks paremini kui tema või b) dokumendis toodud neljast resümeest on Aaviksoo oma kõige vähem usutav. Kumbki tõlgendus ei anna Aaviksoole põhjust arvata, et teda heal meelel usaldatakse. Jääb muidugi veel kolmas võimalus – et mingi osa nõukogu liikmetest arvas, et annab hinnangut iseenda võimele nelja mehe elulookirjeldusi ja valimisplatvormi ühest dokumendist teise ümber kopeerida…
Kuratoorium eirab nõukogu arvamust
Olgu sellega, kuidas oli, aga Aaviksoo sai nõukogus ikkagi kõige vähem poolehoidu – kas selle asjaolu arvestamata jätmine ei ole rikkunud seaduse mõtet TTÜ nõukogu rektori valimisprotsessi kaasata? Sest 21. aprilli kuupäeva külge saanud tabel rändas siis edasi kuratooriumile, kes nõukogu salajast hääletustulemust ignoreeris ja tõstis siiski esimeseks Jaak Aaviksoo.
Keevalliku vastus on, et seadust ei ole rikutud. „Aaviksoo sai küll kõige vähem, aga kõik kandidaadid kvalifitseerusid, kuna said üle poole häältest kokku,“ sõnas ta ning lisas, et Aaviksoo-vastane kampaania on olnud kahetsusväärselt laiaulatuslik ning akadeemilised huvigrupid on võitlusse asunud vahendeid valimata. Näiteks tõi ta hirmujutu loodusteaduste teaduskonna kaotamisest ja hõõrumistest liinil tehnilised, loodus- ja sotsiaalteadused. Esimestele nimelt on riigi tellimus suurem, sotsiaalteadustega seotud inimesed aga tunnevad oma tuleviku pärast muret.
Üliõpilasesinduse 2. juuni koosoleku protokollist võib lugeda, et kuratooriumi liige Rainer Veinthal pidi pärast mõningast põiklemist üliõpilastele tunnistama, et kuratoorium oli teadlik sellest, et nõukogus sai Aaviksoo kõige vähem toetust.
Samal koosolekul sai sõna ka kuratooriumi liige Rainer Kattel (kes hääletas valimistel Aaviksoo vastu) ja tema sõnad kinnitavad seda, et kuratoorium ei soovinud nõukogult sisendina mitte hinnangut konkreetsetele kandidaatidele, vaid midagi muud. „Oluline oli see, et ei tohtinud otsest isikuhääletust teha enne, kui kuratoorium on hääletanud. Nõukogu saab oma sõna pärast kuratooriumit,“ selgitas Kattel toona tudengitele.
Koosolekul oli muuseas kohal ka Jaak Aaviksoo, kes oli sinna tulnud omal algatusel. „Kogu selle muutuse taga, et rektorit ei vali enam nõukogu, vaid kuratoorium, oli ikkagi eelkõige TTÜ ise,“ toob protokoll ära Aaviksoo sõnumi tudengitele. Delfi allika sõnul on see väide eksitav. „Sellise skeemi TTÜ seadusse sisse viimist nõudis eelmine kuratoorium, mida juhtis [Toomas] Luman ja keda suunas [Jüri] Raidla, kes elas välja ka Tartu Ülikooli seadusega kaasnenud kaotuskibestumist,” selgitas ta. Tema sõnul pakkus TTÜ töögrupp oma eelnõus variante, mille puhul valimiskogu suurus oleks olnud 50–100 inimest, kuid soovitust anda rektori valimise õigus väikesearvulisele kuratooriumile seal ei olnud. “Ülikooli selge seisukoht oli, et Eesti poliitiline kultuur ei ole veel selline, mis võimaldaks nt Soome mudeli kasutamist,” kinnitas ta ja lisas, et ainuke lahendus on protsess otsast peale käivitada. Seda, et TTÜ seadus piirab ülikooli autonoomiat ning on ainult aja küsimus, kui see hakkab piirama ka ülikooli akadeemilist vabadust, on avalikult välja öelnud ka TTÜ kuratooriumi liige Margus Lopp. 15. juunil toimunud TTÜ infotunnis kinnitas Lopp saalitäie ülikoolirahva ees, et seadusesse jõudsid ainult majanduslike ja poliitiliste huvigruppide pakutud punktid ning akadeemikute panus seal põhimõtteliselt ei kajastu.
Keevalliku kinnitas täna, et TTÜ tõesti soovis suuremat otsustuskogu, kuid ka praegune süsteem sai ülikooli kõigilt ametkondadelt vajaliku heakskiidu ning neil oli ka aasta aega aega seadust vaidlustada. „Ma kindlasti ei usu, et meie poliitiline kultuur ei oleks valmis selleks, et kuratooriumi võiks rektorit valida või hästi tööle hakata,“ kinnitas ta ja avaldas veendumust, et homme esimest korda kohtuv uus kuratooriumi koosseis saab talle pandud ülesannetega hakkama.
Vaja on taaskäivitamist
„Ülikooli esindava nõukogu koostöö kuratooriumiga mistahes koosseisus eelduseks on kohusetäitja määramine ja valimiste taasalustamine,“ on Delfi allikas kindel. Tema sõnul on nõukogu oma tegeliku hinnangu andnud 16. juunil, vetostamise päeval, kus enamik ehk 25 liiget ütles selge “ei” rektorikandidaat Aaviksoole ja 2/3 nõude tõttu jäi vetost puudu vaid kolm häält. „14 poolthääle ehk napilt kolmandiku nõukogu abil oleks Jaak Aaviksool ikkagi väga raske ülikooli konstruktiivselt juhtida,“ arvas ta. Pealegi pole tema sõnul kuhugi kadunud risk, et isegi kui uuendatud kuratoorium Aaviksoo ametisse kinnitab, siis mõne aja pärast on ta siiski sunnitud sealt lahkuma, kuna kohtus leiavad tuvastamist kuratooriumi valimismängude ebakorrektsused.
Kadunud usaldusest ja tugevalt kahjustada saanud koostöövõimest räägib ka TTÜ üliõpilasesinduse kuu algul tehtud pöördumine. „Kadunud on usaldus TTÜ vastu. Ülikool ei usalda kuratooriumit, kuratooriumi liikmed ei usalda üksteist. Üleüldiselt puudub usaldus valitava rektori vastu. Tudengitel on tekkinud usaldamatus üliõpilasesinduse vastu, kes on hoidunud konkreetsetest seisukohtade tegemisest. Üliõpilasesindusel on tekkinud usaldamatus kuratooriumi suhtes seoses toimunud valimisprotseduuridega seotud kahtlustega. Kes iganes saab olema TTÜ tulevane rektor, peab suure osa oma ametiajast kulutama usalduse taastamise ja tekitamise jaoks. Ilma ülikoolisisese usalduseta ei saa toimuda ka olulised muutused ja arengud, sest usalduseta puudub usk nende tegude edusse.“ Ka Keevallik nendib, et tehtud on palju kahju, kuid avaldab kindalt veendumust, et sellest on võimalik üle saada.
Taust
TTÜ kuratoorium valis Jaak Aaviksoo ülikooli rektoriks 22. mail häältega 8-3. Peagi selgus, et neid, kes enda sõnul Aaviksoo valimise vastu hääletasid, oli hoopis neli. Nii otsustas TTÜ rektori valimise hääletussedelid Eesti kohtuekspertiisi instituuti ekspertiisi saata, kuid tulemused vaidlustanud kuratooriumi liikmed keeldusid sõrmejälgi andmast.
16. juunil kogunes TTÜ nõukogu, et otsustada, kas vetostada kuratooriumi otsus valida rektoriks Jaak Aaviksoo, kuid see ei läinud läbi. Vetostamiseks oleks vaja olnud 28 poolthäält, kuid kokku tuli 25 poolt- ja 14 vastuhäält.
TTÜ töötajad professor Tanel Kerikmäe, Archil Chochia, professor Raivo Vilu ja Sandra Särav esitasid 22. juunil Harju maakohtule hagi, millega taotlesid TTÜ kuratooriumi poolt Jaak Aaviksoo rektori valimise otsuse tühisuse tuvastamist. TTÜ nelja töötajat esindav vandeadvokaat Piret Blankin on öelnud, et ei välista, et asi võib minna välja riigikohtuni.
TTÜ kuratoorium kogunes rektori kohusetäitja määramiseks 7. juulil, kuid selle punkti arutelu katkestati ja kuratooriumi liikmed Sandor Liive, Toomas Luman, Anneli Heinsoo ja Robert Kitt esitasid haridus- ja teadusministrile ühise tagasiastumisavalduse. Minister Jürgen Ligi kutsus tagasi ka viienda valitsuse määratud liikme, viiest ainsana Aaviksoo vastu olnud Heiti Hääle.
Uude koosseisu määras Ligi ka vanas kuratooriumis Jaak Aaviksoo poolt hääletanud Anneli Heinsoo (kuulub IRLi) ja Robert Kiti. Lisaks nimetati uude kuratooriumisse ka Silberauto omanik Väino Kaldoja, Cybernetica nõukogu esimees Ülo Jaaksoo ja Nordic Investment Banki asepresident Gunnar Okk. Kaldoja avaldanud avalikult ka oma toetust Aaviksoole.
Kuratooriumi uus koosseis kohtub esimest korda homme, 30. juulil. Liikmetele saadetud päevakorra projektis on kuratooriumi esimehe valimine, valitud rektori akadeemik Jaak Aaviksoo ametisse kinnitamine või rektori kohusetäitja nimetamine kuni aastaks ning ettepanekute tegemine TTÜ arengukavasse aastateks 2016–2020.
Vastulause
TTÜ nõukogu rektorikandidaatide vastavuse hindamise komisjoni esimees Arvi Hamburg Delfi anonüümse allika väidetega ei nõustu ja palus avaldada dekaanide ja nõukogu komisjoni liikmetega kooskõlastatud versiooni toimunust.
TTÜ-siseselt toimus rektorivalimise protsess järgmiselt:
* ülikooli nõukogu määras 6-liikmelise komisjoni, kes koostas hinnangu rektorikandidaatide vastavusest kaheksale kriteeriumile. Delfi refereeris ülalnimetatud töögrupi esmase tööversiooni mustandit, mille koostasid paar inimest. Komisjonisiseste arutelude tulemusel, mille käigus küsiti kõikidelt kandidaatidelt täiendavat informatsiooni, valmis dokument, mis esitati arutamiseks TTÜ nõukogu alalistele komisjonidele ning seejärel vastuvõtmiseks TTÜ nõukogu täiskogule.
* TTÜ nõukogu alalistelt komisjonidelt ei laekunud sisulisi parandusettepanekuid ei töögrupile ega TTÜ nõukogule, seega mingit ettepanekute ignoreerimist ei saanud olla. TTÜ nõukogus toimus kandidaatide vastavuse nimeline hääletus, mille tulemusel võeti dokument vastu ja esitati TTÜ kuratooriumile. Kuratoorium kinnitas 30. juulil Jaak Aaviksoo TTÜ rektoriks.
Vale on Delfi allika väide, et alaliste komisjonide mitmete liikmete arvamused jäid tähelepanuta ja akadeemilise komisjoni „reha“ kustutas tabelist kandidaatidele antud hinded ja likvideeris pingerea. Ülikoolipere esindajatest koosnev TTÜ nõukogu pole kujundanud ühtki seisukohta, mis jätnuks akadeemik Aaviksoo rektorikandidaatide pingereas viimaseks. Paari inimese koostatud esmase tööversiooni mustandis esitatud arvamus kandidaatide isikuomaduste kohta pole kuidagi laiendatav 41-liikmelisele TTÜ nõukogule, dekaanidele või ülikooli juhtivtöötajatele nagu Delfi allikas püüdis väita. Veelgi enam, kuus dekaani tegid juuni lõpus kuratooriumile ühispöördumise, paludes kinnitada akadeemik Aaviksoo TTÜ rektoriks (http://epl.delfi.ee/news/arvamus/jaak-aaviksoo-tuleb-rektoriks-kinnitada?id=71821559). Selle varem samas meediakanalis avaldatud info on aga Delfi oma artiklis jätnud tähelepanuta.
Arvi Hamburg
TTÜ nõukogu rektorikandidaatide vastavuse hindamise komisjoni esimees,
TTÜ energeetikateaduskonna dekaan
