“Kui teha niisugune asi, mis kõikidele 100 protsenti meeldib, siis tõenäoliselt see ei oleks üks ilus asi, vaid üks kompromiss, millega ei oleks suurt midagi peale hakata,” lausus kaitseminister samba avamistähtaja edasilükkamisest teavitaval pressikonverentsil.

“Usun, et maitse üle jäädaksegi vaidlema aga lõppkokkuvõttes ka need sambad, mis on mujal maailmas püstitatud, on alguses ühtmoodi meeldinud ja pärast teistmoodi meeldinud. Eks aeg annab arutust ka selle Vabadussõja võidusamba üle. Usun, et kui me sellesse heatahtlikult suhtume, saab ta meile ka piisavalt lähedaseks ja piisavalt sümboolse tähendusega monumendiks,” arvas Aaviksoo.

Ministrile tuli samas enda kinnitusel üllatusena, kuivõrd erinevalt käsitletakse ühiskonnas vabadust. “Võibolla üheainsa lõppmärkusena veidi emotsionaalsemas võtmes ütleks, et kui midagi kogu selle senise samba püstitamise vältel pidada minu jaoks üllatuseks, siis tõsiasja, kuivõrd vikerkaarevärviline on meie arusaam vabadussõjast, vabadusest, sambast, tema väljanägemisest.”

“Aga kui mõelda selle peale, et palju on meie seas ka neid, kelle jaoks vabariik algas 20. augustil 1991 ja neidki kelle jaoks Vabadussõja ja Suure isamaasõja erinevus on raskesti hoomatav, siis tuleb tunnistada, et need üllatused ei tohiks meid ka kõigutada. Nagu ma juba ütlesin, et Vabadussõja võidusammas saab olema selline nagu kavandatud, ehkki avamispidustused lükkuvad järgmisse aastasse,” lõpetas Aaviksoo.