Aaviksoo vastu hääletanud Mart Saarma: kolleeg Luman ähvardas mind kohtu ja politseiga

 (203)
Akadeemik Mart Saarma
Akadeemik Mart SaarmaFoto: Rauno Volmar

Rektorikandidaat Jaak Aaviksoo vastu hääletanud TTÜ kuratooriumi liikme Mart Saarma sõnul sai ta oma kolleegilt Toomas Lumanilt karmi telefonikõne, milles teda ähvardati kohtu ja politseiga.

22. mail toimunud TTÜ kuratooriumi hääletusel Jaak Aaviksoo vastu hääletanud Mart Saarma sõnul jääb ülikooli valitsemisorgani käitumist jälgides mulje, nagu ei huvitaks kedagi kuratooriumi tegelik huvi. Niite näivad tõmbavat nii esimees Sandor Liive kui ka lihtliige Toomas Luman.

Ometigi algas kuratooriumi töö Saarma sõnul üksmeelselt ja heas koostöö vaimus. Kõik kuratooriumi liikmed näisid mõistvat, et tegemist on Eesti arengu mõttes võtmetähtsusega ülikooliga. Esimesel kokkusaamisel jõuti ka täiesti üksmeelselt ühisele arusaamale, et kuratooriumil on kaks olulist eesmärki: viia TTÜ Euroopa tippu ja valida selleks vastav rektor.

Tippu jõudmiseks viidi läbi võrdlus Euroopa nelja tipptehnikaülikooliga ja leiti, et kuigi mitmes valdkonnas on TTÜ juba praegu Euroopas tipptasemel, on siiski mitu valdkonda, kus on veel puudusi. Need on teadustöö tase, innovatsioon, eriti rahvusvaheline innovatsioon, ja doktoriõpe. TTÜ viimiseks Euroopa tippu arendati välja kriteeriumid, mille põhjal ka rektor valida.

Seotud lood:

Saarma sõnul anti endale täielikult aru, et rektori valimine on kuratooriumi teine keskne funktsioon. Kõige parema rektori valimiseks sätestati konkreetsed kriteeriumid. Selle ajani näis kuratoorium olevat kõiges üksmeelel. Pärast 22. mai kuratooriumi kogunemist ei olnud üksmeelest enam aga kuigi palju alles. Häältelugemise komisjon luges Jaak Aaviksoo rektoriks määramise hääletusel kokku kaheksa poolt- ja kolm vastuhäält. Kuna hääletamine oli salajane polnud kohe selge, kuidas keegi hääletas. Alles paari päeva pärast selgus omavahelistes vestlustes, et vastuhääletajaid oli neli. Seetõttu vaidlustasid neli kuratooriumi liiget tulemused ja kinnitasid kõik allkirjaga, et nemad hääletasid Aaviksoo vastu.

Asjas selguse loomiseks tegi kuratooriumi esimees Sando Liive ettepaneku esitada hääletuse tulemused kohtumeditsiinilisse ekspertiisi, kuid neli vastu hääletanud liiget keeldusid lõpuks sõrmejälgede ja DNA proovide andmisest. Mart Saarma ja Rainer Katteli sõnul oli üheks olulisemaks keeldumise põhjuseks asjaolu, et kuigi algselt oli küll juttu, et ekspertiisi lähevad kõik hääletussedelid, said kutse ekspertiisi proove andma vaid neli Aaviksoo vastu hääletanud kuratooriumi liiget. "See oli niimoodi, et kuigi nädala lõpus oli olnud jutt, et kõik lähevad ja kõik annavad, saatis Sandor Liive esmaspäeval ainult meile neljale kirja ja minu arust ka mainis seal, et "teie neli lähete"."

Mart Saarma ütles, et ta oli küll nõus proovid andma, seda aga ainult tingimusel, et sellele eelnevalt selgitatakse, mida sellised analüüsid näitavad ja et analüüsi läheksid siiski kõik proovid, mitte ainult
neli vastuhäält: "Vaba vekslit mina küll ei andnud." 11. juunil avaldas Postimees artikli, kus Saarma kirjeldas rektori valimise protsessi vajakajäämisi. Samal päeval helistas talle ka kuratooriumi liige, Eesti ärimaailma halli kardinalina tuntud Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman.

"Ma tunnen teda (Lumanit – toim.) kaua aega ja minu meelest on meil täiesti normaalsed ja head läbisaamised," ütles Saarma. "Ta rõhutas esmalt, et ta on Eestis väga mõjuvõimas mees, mida ma ka oletasin, ja lisas, et ta teab väga hästi, kes kuidas hääletas ja millised on olnud eri inimeste motiivid. Ta hoiatas mind, et ma ei tea, milliste meestega olen punti löönud," kirjeldas akadeemik telefonikõne kulgu ja mainis igaks juhuks, et mingit "punti" pole olnud. "Me juhtusime hääletama teistmoodi kui seitse inimest."

"Lõpuks soovitas Luman mul väga põhjalikult mõelda, millise poole ma valin. Tegelikult võttes ähvardas, et mul ja kolmel kolleegil võib tulla tegemist politsei ja kohtuga."

Saarma kinnitas, et ta rääkis sellest kõnest ka sõpradele ja mitmetele kuratooriumi liikmetele ning informeeris sellest ka rektor Andres Keevallikut. Kuratooriumi liige Rainer Kattel kinnitas, et vastava sisuga e-kirja oli Saarma tõepoolest ülejäänud kolmele liikmetele saatnud. "Ma ei ole viimase 25 aasta jooksul sellist telefonikõnet saanud," kirjeldas Saarma toimunut. "Seda tüüpi asjaajamine demokraatlikusse ELi kuuluvasse riiki ei kuulu. See veel enam süvendas mu muljet, et tegemist ei ole parima rektori kandidaadi valimisega, vaid siin on mingid muud motiivid.
Mis need on, see jääb mul täiesti arusaamatuks."

Üks läbivatest probleemidest kuratooriumi töös on olnud üldise kommunikatsiooni puudumine. Rainer Katteli sõnul jõudis eriti just tülikohtade osas info liikmeteni pigem meedia kui esimees Liive kaudu. Kuratooriumiga tekkinud segadusest rääkides ei kiirusta Saarma kellelegi näpuga näitama, pigem tunneb ka enda süüd, kuna ei nõudnud rektori valimistel karmimaid reegleid. "Ka mina ei olnud piisavalt nõudlik, et hääletamine oleks toiminud rangelt ja rahvusvahelistele standarditele vastavalt.

Hetkel näeb Saarma ainsa lahendusena kuratooriumi tagasiastumist, kuna on saanud selgeks, et see ei ole võimeline oma tööd tegema.

Toomas Luman ütles, et olukorras, kus Saarma väitis kindlalt, et ei tea, kes neist neljast Aaviksoo vastu hääletanud inimesest kirjutas sedelile poolthääle, peaks ta mõtlema, kas ta soovib nende kolme inimesega kindlalt ühel seisukohal olla. "Ma tõdesin, et sel juhul need inimesed petavad teda, et siis ta peaks mõtlema, kas tal on mõistlik nende inimestega koos olla kindlal seisukohal, kui ta ei tea."

Lumani sõnul on täiesti välistatud, et keegi tegi mingit valskust hääletuse ajal, sest kogu valimisprotsess toimus kuratooriumi silme all, hääletuskast ei käinud kordagi ruumist väljas ning sedeleid oli täpselt 11. "Järelikult keegi nendest neljast inimesest, kes ütles, et tema ei ole poolt hääletanud, tegelikult hääletas poolt. Ja kui härra Saarma ei tea - nagu tema mulle väitis -, et kes see seda tegi, siis järelikult keegi ei räägi temale tõtt. Tema oma oma renomeega ei ole võib olla siis mõistlik, et ta on selles pundis ja tema ütles selle peale, et ta peab siis mõtlema." Luman ütles, et peab Saarmat soliidseks inimeseks ja usub tema väidet.

Kommenteerides võimalikku ähvardust politsei ja kohtuga, ütles Luman, et kui Saarma ja teised süüdistavad kedagi hääle võltsimises, siis on küsimus selles, et võltsima pidi konkreetne isik. "Antud hetkel viidati justkui nendele inimestele, kes seda hääletusprotseduuri läbi viisid, selles nende kirjatöös. Ja ma lihtsalt ütlesin, et Eesti Vabariigis on igal inimesel õigus oma au ja väärikuse kaitseks pöörduda politseisse. Mina olen täiesti kindel, et Laur Hiob ega Kai Aviksoo ei teinud mitte midagi valesti. Ja kui selline süüdistus pannakse õhku, siis see on väga tõsine süüdistus, eriti kuna üks neist on jurist, ja ma küsisin tõesti, et kas ta selle peale on mõelnud, et kui Laur või Kai läheb politseisse, teeb avalduse, et nende au, väärikust ja ametiuhkust on solvatud, neid on laimatud. Siis selgitatakse lõpuks välja, kes milles süüdi on."

Tänasel hääletusel ei kavatse neli Aaviksoo vastu hääletanud liiget oma positsioone muuta, seega ei saada tõenäoselt kokku 2/3 häältest, mis oleks vajalik uue rektori ametisse kinnitamiseks. Sellises olukorras ei jää kuratooriumil tõenäoselt üle muud kui leida rektori asetäitja.

Rainer Katteli sõnul oleks absurdne, kui asetäitjaks saaks Jaak Aaviksoo ise. "Kogu see lõhenemine ühiskonnas ja ülikoolis läheks ainult pikemaks. Ma arvan, et asetäitja peaks olema keegi tänasest rektoraadist, kes oleks ülikooli valitsemisega kursis ja saaks seda uute valimisteni juhtida."