"Kui Eesti ülesehitamine iseseisva ja oma julgeolekusse uskuva riigina on keeruline, siis veelgi keerulisem on rajada demokraatlikku riiki hiiglasliku impeeriumi vaimsetele varemetele," kirjeldas Aaviksoo Venemaa keerulist olukorda.

"Meie sihiks peaks olema viisavabadus, mille eelduseks on euroopalike normide täitmine Venemaa poolt. Piiriülene koostöö vajab toetamist EL ühisrahastamise abil ja me saaksime olla palju aktiivsemad. Suletud idapiir teeb meist EL tupiktänava – tihe suhtlus Pihkva ja Novgorodi oblastitega aga avab täiesti uusi võimalusi mõlemale poolele."

Ministri sõnul on meie rahvuslik julgeolek NATO ja EL liikmesriigina palju kindlamini tagatud kui Venemaal, kes küll väljast suure ja tugevana näib, ent seisab silmitsi tõsiste sise- ja välisohtudega. Sellest tulenevalt on meil võimalus ja isegi kohustus olla avatum.

"Eesti-Vene suhted ei ole halvad, aga nad võiksid olla paremad – me ei ole vaenlased, vaid naabrid, aga me ei ole veel ka sõbrad. Samas igaüks, kes vaatab arenguid maailmas avara pilguga, näeb, et me peame üleilmsete julgeolekuriskide vähendamiseks lähenema."

Ta rõhutas siiski, et avatus ei tähenda loobumist oma väärtustest ega allaandlikust oma huvide ja julgeoleku kaitsel.

"Me saame seda kõike endale lubada, kui hoolitseme kompromissitult oma julgeoleku eest. Teeme seda igapäevaselt koos liitlastega NATOs ja ELs ning ärgu keegi ei siin ega sealpool piiri kahelgu, et me sellega hakkama ei saa."