Täpsemalt kõlas küsimus nõnda: vaadates katseeksamile järgnenud kriitikalainet ning Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi seisukohta, et kirjand on õpilasele suurem väljakutse kui uus eksam, kas kaalute traditsioonilise kirjandi juurde tagasitulekut?

Aaviksoo nentis oma vastuses, et riigieksami eesmärk ei ole esitada õpilastele võimalikult suurt väljakutset, vaid need on mõeldud selleks, et mõista ja adekvaatselt hinnata, kas püstitatud eesmärgid on täidetud.

Kirjandi juurde naasmist ei välista

Samuti rõhutas Aaviksoo, et kirjand ei ole kadunud, vaid selle maht on vähenenud 600-lt sõnalt 400-le. "Usun, et ka need eesti keele õpetajad, kelle arvamused ei ühti Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi juhatuse seisukohtadega, omavad ettekujutust ja autoriteeti nende otsuste langetamisel."

"Seega usun, et ametliku kahe katseeksami kogemuste ja tänaseks toimunud riigieksami tulemuste analüüsi põhjal jõuame me kindlasti pädevama vastuseni, kuid esialgne analüüs näitab, et traditsioonilise kirjandi juurde tagasitulek ei ole tõsiselt võetavalt päevakorras, ehkki välistada seda ei ole ka põhjust."