Eile pärastlõunal kaitseministeeriumis toimunud kaitseministri kaitsepoliitika koostöökoja kohtumisel arutati julgeolekuolukorda pärast Gruusia sündmusi, peagi valmivat Eesti sõjalise riigikaitse arenguplaani aastateks 2009-2018 ning vahetati mõtteid venekeelse teavitustöö tõhustamise võimalustest, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

Aaviksoo sõnul on augustis Gruusias aset leidnud sündmused muutnud NATO riikides võrdselt oluliseks nii traditsioonilised kui uued julgeolekuriskid.

„Kuigi arvamusküsitlustes on rahva ohutunne suurenenud, arvan, et Eesti julgeolek on pärast Georgia konflikti pigem kasvanud kui kahanenud. NATO raames on hakatud riske hindama laiemalt ning koostöö kaitsealliansiga on suurenemas ja muutumas üha nähtavamaks,“ ütles Aaviksoo, viidates selle nädala alguses NATO õhuturbeharjutusele Balti riikides.

Rääkides riigikaitselise teavitustöö tõhustamisest Eestis, avaldasid koostöökoja liikmed toetust uute venekeelsete infokanalite loomisele. Samuti tõdeti, et Eesti peaks välja arendama teatud suutlikkuse seista efektiivselt vastu vaenulikule propagandale ja infosõjale. „Infosõda on tänapäeval reaalsus, seda ei saa ega tohi eirata ning sellega tuleb tõsiselt tegeleda,“ nentis kaitseminister.

Tutvustades koostöökoja liikmetele sõjalise riigikaitse 10-aastast arenguplaani, rõhutas kaitseminister valmiva kava terviklikkust ning tuginemist väga kindlale metoodikale.

Käesoleval aastal valitsusele arutamiseks esitatava sõjalise riigikaitse arenguplaani koostamisel kaardistati esmalt võimalikud ohustsenaariumid, analüüsiti nendega toimetulekuks vajalikke võimeid ja järjestati need prioriteetsuse alusel. Lähema kümne aasta jooksul arendab Eesti välja sõjaliseks kaitseks vajalikke võimeid ulatuses, mida lubab igal aastal kaitsekulutusteks kahe protsendi eraldamine siseriiklikust kogutoodangust.

Selle aasta juunikuus esimest korda kogunenud kaitseministri koostöökoja peamiseks eesmärgiks on edendada sisulist ning tasakaalustatud kaitse- ja julgeolekupoliitilist arutelu Eesti ühiskonnas. Koostöökoja liikmed on valitud põhimõttel, et esindatud arvamused oleksid võimalikult laiapõhjalised ning ulatuks erinevatesse eluvaldkondadesse.