Aaviksoo: piiratud ressursi tingimustes on eelistatud nooremad õpetajad
„Homme algab õpetajate streik, mis on kõigi eelduste kohaselt suurim õpetajate streik, aga võib ka olla suurim taasiseseisvunud vabariigis üldse," tõdes minister Jaak Aaviksoo. Ministri sõnul on toetus õpetajatele väga lai - alates arstidest vedurijuhtideni välja.
Lisaks üldhariduskoolidele on streikida lubanud ligi veerand kutsekoolidest. Minister meenutas, et aastatel 2009 või 2010 pingutasid paljud inimesed Eestis püksirihma koomale, seda tehti ühiselt ja Euroopas ennekuulmatul moel.
"See solidaarsus vajab lugupidamist ja mõistmist," tõdes Aaviksoo. "Nüüd on 2011. aasta selja taga, majandus kasvas, hinnad kasvasid, lugesime, et neljandas kvartalis kasvasid ka palgad ja inimesed küsivad, kus on minu osa, miks minu palk ei ole kasvanud? Ja see on õigustatud küsimus."
Piiratud ressursi tingimustes rohkem palka tõsta ei saa
Aaviksoo sõnul ei oleks midagi lihtsamat, kui ta saaks öelda, kui palju tõuseb palk sel aastal ja kui palju järgmisel aastal, kuid selles mõttes tal täna häid uudiseis ei olnud.
"Jäädes vastutustundlikuks, ei saa ma lubada midagi, millel ei ole katet," sõnas Aaviksoo täna pressikonverentsil.
Minister Aaviksoo lubas täna, et 2013. aastast on täiskohaga töötava õpetaja alampalga määr 700 eurot. "700 on ilus ja ümmargune number," põhjendas ta 15-protsendilist nooremõpetaja alampalga määra tõusus. "Kõige tähtsam, et see on võimalik."
Piiratud ressursi tingimustes on tema sõnul eelistatud nooremad õpetajad. "Mul oleks äärmiselt hea meel, kui palka saaks kahekordistada, aga tegelik elu seab oma piirangud," lausus ta.
Minister viitas, et kui lugeda rahvusvahelisi uudiseid, tundub talle kohati, et me elame üldse kõige paremini täna ja tulevik on sedavõrd tume, et välistatud ei ole ka kokkuhoid.
Paralleelselt õpetajate palga tõstmisega on ministri sõnul käsil ka töö õpetaja ametit puudutavate teesidega. Aaviksoo rääkis, et ministeerium näeb palgaprotsessi sellisena, kus koolijuhil on suurem kaasarääkimise õigus kui tänase tarifikatsioonisüsteemiga. "Me selgelt tõstame miinimumpalka ja samal ajal püüame ka uusi aluseid sisse viia," ütles ta.
Palgatõus sõltub koolipidajast
"Igal tööandjal on kasutada palgafond, selle raames saab teha otsuseid," selgitas Aaviksoo. "Need vahendid, mis varem läksid muuks otstarbeks, lähevad nüüd õpetajate palkadeks."
Lisaks saab tema sõnul õpetajate palka tõsta teiste allikate arvelt, mis on riigieelarves ette nähtud kohaliku omavalitsuse toetamiseks.
Ta ei kinnitanud ega lükanud ümber väidet, et ka järgmise aasta riigieelarvest leitakse lisaraha, aga kui lisaraha ei leita, siis on 700eurose alampalga maksmine võimalik tagada ka olemasolevate vahendite ümberjagamisel.
"Õpetaja palgatõus sõltub koolipidajast, see on koolipidaja ostsus," lausus Aaviksoo ja lisas, et kõikidel õpetajatel ei pruugi palk tõusta.
Aaviksoo nõustus, et muidugi peaks ka lasteaiaõpetajate palk kõrgem olema, aga nemad räägivad palgatõusus läbi oma tööandjatega. Kõrgem palk peaks tema sõnul olema ka kultuuritöötajatel, kõrgharidusega raamatukogutöötajatel, õdedel ja paljudel teistel.
"Enam kui pooled inimesed, kes igal hommikul tööle lähevad, teenivad õhtuks vähem, kui teenivad õpetajad," ütles Aaviksoo.
Kui tõsta kõikide kutsekoolide ja üldhariduskoolide õpetajate palka ainult üks protsent, siis see läheks maksma 1,78 miljonit eurot, tõi Aaviksoo välja palgatõusu hinna.
