Aaviksoo: pantvangi-teemat käsitletakse konfidentsiaalselt
"See on põhimõte, millest peetakse kinni ja mille rikkumine toob kaasa selle, et selle riigi kodanikud muutuvadki vahetuskaubaks. Ja seda ei taha meist keegi. See põhimõte, et riik ei maksa oma kodanike eest lunaraha, on põhjendatud," ütles Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Aaviksoo intervjuus BNS-ile.
Aaviksoo sõnul on ebakonstruktiivne arvata, et valitsus peaks Liibanonis pantvangistatud eestlaste vabastamise nimel tehtavast tööst sajaprotsendiliselt avalikkust kursis hoidma.
"Ettekujutus sellest, et kõik peab olema sada protsenti avalik, on ohuks inimeste elule ja tervisele. Neid teemasid käsitletakse konfidentsiaalselt. Välisminister Urmas Paet hoiab valitsuskabinetti röövitud eestlaste teemaga pidevalt kursis. See valdkond on välisministri otsene ametikohustus, aga see on ka peaministri ja teiste valitsuse liikmete mure. Mil määral erinevad ministrid sellele kaasa saavad aidata, on eraldi küsimus. Kaitseministrina mina tegelesin sellega päris palju," märkis Aaviksoo.
Tema sõnul tuleb pantvangistatud eestlaste puhul loota parimat. Ta tõdes, et rahvusvaheline toetus selles küsimuses on suur ja tuleb loota, et eestlaste vabastamise nimel töötavad inimesed tegutsevad efektiivselt ja tulemuslikult.
"Inimeste pantvangistamise praktika on maailmas palju sagedasem, kui meile meeldib tunnistada. Selliseid juhtumeid sünnib iga päev. Kokku on sadu lahendamata juhtumeid, mida eri riigid ja eri organisatsioonid püüavad lahendada. Meie väikese riigi jaoks on see muidugi suur traagika, samas seitse inimest korraga on üsna silmapaistev ka rahvusvahelises mõttes. Aga selles ei ole mitte midagi enneolematut," nentis Aaviksoo.
Aaviksoo avaldas kahetsust selle üle, et tal ei õnnestunud eelmise valitsuse ajal kaitseministrina avalikkusele piisavalt selgeks teha, kui oluline on Eesti enda julgeoleku seisukohalt osalemine rahvusvahelistel missioonidel. Tema sõnul on Eestis kahjuks küllaltki levinud hoiak, et "meie teie probleemidega tegeleda ei taha ja kõik, mis jääb meie piiride taha, ei ole meie asi".
"Aga piiride taga toimuv on tänapäeval väga lähedal meie kodule. Võib-olla me mõistame praegu, kui me elame kaasa meie seitsmele pantvangile Liibanonis, et julgeolekuriskid algavad väga kaugel meie kodust," sõnas ta.
Seitse Eesti jalgrattamatkajat rööviti Liibanonis juba rohkem kui kuu aja eest. Eesti jalgratturid ületasid 23. märtsil kella 16 ajal kohaliku aja järgi Süüria- Liibanoni piiri ja sattusid kella 17.30 paiku Liibanonis Bekaa oru idaosas röövlite kätte. Numbrimärkideta musta Mercedese sõiduauto ja kahe valge mikrobussiga sõitnud kurjategijad röövisid jalgratturid põllumajandusliku Bekaa piirkonna halduskeskuse Zahlé tööstuspiirkonnas. Röövlid sundisid jalgratturid sõidukitesse ja sõitsid Kfar Zabadi asula suunas minema. Röövitute jalgrattad ja isiklikud asjad jäid sündmuspaika.
31. märtsi varahommikul laekus Liibanoni uudisteportaalile lebanonfiles.com elektrooniline sõnum rühmituselt, mis nimetab end "Taassünni ja reformi liikumiseks". Sõnumi saatjad kinnitasid, et nende käes on seitse eestlast, kes on terved, ja lähiajal antakse teada oma uutest nõudmistest. Oma sõnumi tõele vastavuse kinnituseks lisas organisatsioon teatele fotod eestlaste kahest isikutunnistusest ja ühest passist. Portaalis olid näha pildid August Tillo, Kalev Käosaare ja Madis Paluoja dokumentidest. Hiljem teatas grupeering, et tahab eestlaste eest raha, jättes summa täpsustamata.
Interneti Youtube'i keskkonda ilmus 19. aprillil video, mis kujutab Liibanonis röövitud eestlaste pöördumist. Videos on näha seitse 23. märtsil röövitud eestlast, kellest igaüks sai pöördumises sõna. Video on üles laadinud kasutaja thekidnaper2011 ning videoklipi pealkiri oli "Hostages".
Üks videol kujutatud röövitutest luges inglise keeles ette pöördumise Liibanoni peaministri Saad al-Hariri, Saudi Araabia kuninga Abdullahi, Jordaania kuniga Abdullah II ja Prantsusmaa presidendi Nicolas Sarkozy poole. "Palun tehke kõik, et aidata meid tagasi koju ja palun andke, mida teilt küsitakse. Me palume teil teha kõik selleks, et tuua meid tagasi koju meie perekondade juurde nii kiiresti kui võimalik," ütles videos üks röövitutest. Videos saavad sõna kõik seitse videol kujutatud inimest, kes kõik paluvad inglise keeles pöördumises nimetatud isikutel ennast aidata.
