Aaviksoo külastas täna Tartus Balti riikide ühise jalaväepataljoni staabiõppust Terane Hunt, mis on ainukene 2010. aastaks NATO reageerimisjõududes osalemiseks ettevalmistatava pataljoni Eestis toimuv õppus, teatas kaitseministeeriumi pressiesindaja.

22. kuni 25. aprillini Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) simulatsioonikeskuses toimuva staabiõppuse eesmärgiks on Balti pataljoni juhtimisprotsessi ja erinevate riikide staabiohvitseride koostöö harjutamine.

Pataljoni ülem, Leedu major Remigijus Baltrenas andis kaitseminister Aaviksoole ülevaate käimasolevast õppusest, Balti pataljoni ülesannetest, pataljoni struktuurist ning tulevastest väljaõppeüritustest. „Vaatamata sellele, et pataljoni staabis töötab kolmest eri rahvusest ohvitsere, on senine koostöö staabis väga hästi sujunud,” ütles major Baltrenas.

Kaitseminister Aaviksoo soovis pataljoni ohvitseridele edu järgmiseks pooleteiseks aastaks, mil toimub pataljoni väljaõppe ja valmistumine NATO reageerimisjõudude koosseisu asumiseks. „Kui suudame koos formeerida ja väljaõpetada ühise jalaväepataljoni, näitab see, et Eesti, Läti ja Leedu suudavad NATO-sse panustada ka iseseisvaks tegutsemiseks võimeliste üksustega ega pea enam missioonidel tingimata suuremate riikide kostil olema,” nentis Aaviksoo.

Samuti esitles KVÜÕA simulatsioonikeskuse ülem kolonelleitnant Tõnis Asson kaitseministrile kooli simulatsioonikeskust, kus kaitseväelastel ja staapidel on võimalik matkida lahingujuhtimist või kriisireguleerimist erinevatel juhtimistasanditel ja olukordades.

Eesti, Läti ja Leedu poolt mehitatav ühine jalaväepataljon kuulub 2010. esimesel poolaastal NATO reageerimisjõudude (NATO Response Force) 14. rotatsiooni koosseisu ehk NRF-14-sse.

Eesti panustab pataljoni ühe mehhaniseeritud jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse ja staabiohvitseridega, kokku ligi 200 kaitseväelasega. Pataljoni allüksuste kokkuharjutamine toimub 2009. aastal Lätis Adaži polügoonil.

NATO reageerimisjõud on maa-, mere- ja õhuväge ühendav kõrgvalmiduses olev rahvusvaheline üksus, mis suudab läbi viia sõjalise ja tsiviiloperatsioone kuni maailma eri piirkondades.

NRF-i võidakse kasutada nii Põhja-Atlandi lepingu alusel läbiviidavas kollektiivkaitse operatsioonis kui ÜRO põhikirja alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis, samuti rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.

Varem on Eesti NRF-is osalenud 2005. — 2006. aastal mereväe staabi- ja toetuslaevaga „Admiral Pitka“, 2006. aasta teisel poolel demineerimismeeskonnaga ja 2007. aasta esimesel poolel sõjaväepolitseirühmaga. 2008. aasta teisel poolaastal plaanib Eesti NRF-11-s osaleda miinijahtijaga „Admiral Cowan“.