Eesti-vastased küberrünnakud ja nende tõrjumine aprillis-mais 2007 on tänaseks kujunenud ajalooliseks tähtsündmuseks, kirjutab Aaviksoo oma blogis. "Ühes reas ARPANeti loomisega 1969ndal, interneti sünniga 1984ndal, Google asutamisega 1998ndal ja mitmete teiste tähtsündmustega, nimetatakse toonast rünnakut küberajaloo murdepunktiks — üleilmne julgeolekuruum sai lisaks maa-, mere-, õhu- ja kosmosemõõtmele uue – kübermõõtme. Veel samal aastal loodi USA õhuväe koosseisus uus, küberväejuhatus, NATO võttis vastu küberkaitse strateegia ja Eestis käivitus NATO egiidi all kooperatiivse küberkaitse kompetentsikeskus."

"Veelgi olulisem on aga mõista, et rünnak omas mõtet vaid seeläbi, et oli mida rünnata. Eesti küberruumi arengutase ja ulatus – e-teenuste olemasolu ja tegelik tähendus ühiskonna pideva toimimise seisukohalt – võimaldas tegelikku strateegilist vastasseisu küberruumis," kirjutab Aaviksoo. "Just see asjaolu on küber-Eesti tegeliku suuruse ja tähenduse mõõduks. Selle peale ei pea uhkusest lõhki minema, aga e-panganduse ulatust, e-valimisi ja paljut muudki, mida oleme kübervallas suutnud saavutada, pole vaja ka häbeneda."

Rahvusliku küberkaitse edendamisega tuleb jõulisemalt ja eesmärgistatumalt edasi minna, asetades rõhu avaliku- ja erasektori koostööle. Sellise koostöö efektiivne korraldamine on tulemusliku rahvusliku küberkaitse võti ja iga meie edusamm, mida väikeses riigis on kordades lihtsam saavutada kui suures riigis, saab tänuliku tähelepanu osaliseks kogu maailmas, lisab kaitseminister.