Põhjus, mida ministeerium ka kinnitas, seisneb selles, et seni juhtidele makstud autokompensatsioon arvati nüüdsest maksustatava palga osaks, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kaitseministeeriumi juhtide palgahüpe tuleb ajal, mil riik maadleb aasta lõpus ees ootava vähemalt 8,5-protsendise majanduslangusega ja valitsus üritab koalitsiooni koos hoidvate traagelniitide püsimise hinnaga riigieelarve kulusid kokku hoida.

Päevaleht on kirjutanud, et enamikus ministeeriumides on kulude kokkuhoiu mõttes sel aastal kõikvõimalikud ametnike lisatasud lihtsalt ära kaotatud ja palku mitte tõstetud. Tõele au andes on seda teed üldiselt läinud ka kaitseministeerium. Aaviksoo märtsis allkirjastatud käskkirjaga kaotati seni makstud lisatasud. „Esimese muudatusena kaotas minister ära puhkusetoetuse, mida põhipuhkuse korral maksti ühekordselt 60% teenistuja ühe kuu palgast. Samuti kaotati ühekordsed toetused, mida maksti lapse sünni, lähedase inimese surma või abiellumise puhul," teatas kaitseministeerium 19. märtsil avalikkusele. „Täiendavalt kaotatakse lähinädalal seni osale ametnikele võimaldatud autokompensatsioon," sedastati samas pressiteates.

Kuid nüüd ilmneb, et autokompensatsiooni kaotamisega rööbiti on automaatselt tõstetud selleks õigust omanud juhtide palka. See tuleb välja ministeeriumi uuest palgakorraldusest, kus kõigi madalamate ametnike palgad on jäetud eelmise aastaga samale tasemele.

Aaviksoole tuli päring palgatõusu kohta eile esialgu üllatuseks. „Ma ei tea seda protsenti ega palgavahemikke," nentis minister. „Kuid üldistest põhimõtetest rääkides võin öelda, et kaotasin ära igasugused auto- ja muud kompensatsioonid. Palgakorralduse muutmise eesmärk on, et makstav palgasumma peab olema väljendatud rahapalgas ja mingeid muid makseid seal ei tohiks olla," ütles Aaviksoo. „Teine põhimõte on see, et kellelgi ei peaks nende ümberkorralduste tõttu palk põhimõtteliselt tõusma ega langema, vaid jääma samale tasemele," kinnitas ta. „Aga ma pean lähemalt vaatama, mis see põhjus on," ütles minister esialgu.

Mõne hetke pärast oli ta end asjaga juba kurssi viinud. „Mulle kinnitati, et kellegi palk pole selle sammu tõttu igasuguste maksude tõttu tõusnud ja pigem on vähenenud," avaldas minister lootust. Kuid fakt on, et eraldi seisnud hüve arvati palga otsa ja toimus palgatõus. „Jah, autokompensatsioon oli ainuke. Kõik muud asjad läksid lihtsalt minema. Autokompensatsioon olulises osas läks palga sisse," möönis lõpuks ka kaitseminister.

Kaitseministeeriumis tehtud arvutused näitavad nende kinnitusel siiski, et ametnike poolt koju viidav sissetulek peaks vähenema. See tuleneb asjaolust, et erinevalt varem makstud autokompensatsioonist tuleb palgalisalt tasuda kõiki tavalisi makse.

„Seni maksuvabalt saadud autokompensatsiooni asendamine samas ulatuses maksustamisele kuuluva palgaga vähendab kokkuvõttes ametnike reaalset sissetulekut," kinnitas ministeeriumi pressiesindaja Martin Jaško.

Samal ajal möönis ta kaudselt, et ministeeriumis pole autokompensatsiooni vaadeldud mitte reaalsete ametialaste kulutuste katmise vahendina, vaid palgasüsteemi osana, milleks see nüüd tõstetud palga kujul ka sai. „Alates aprillikuust on kaotatud osale ametnikele võimaldatud autokompensatsioon. Tagamaks teistes riigiasutustes samaväärset vastutustaset omavate ametikohtadega võrreldavat palgataset, on samal ajal üle vaadatud kehtivad palgamäärad," nentis Jaško.

Selle aasta alguses kehtinud kaitseministri käskkirja põhjal kinnitatud nimekirja järgi said autokompensatsiooni pea kõik ministeeriumi juhid. Osakonnajuhatajatel, ministeeriumi nõunikel ja asekantsleritel oli õigus saada 5000 krooni kuus. 3500-kroonist kompensatsiooni said ka mõned alama astme ametnikud.

Aprillikuust kehtestatud uue palgakorralduse järgi autokompensatsioon kaotati, kuid asendati kõikidel juhtidel palgakõrgendusega. Vastavast tabelist selgub, et nende minimaalseid ja maksimaalseid palgavahemikke nihutati 14,1 protsenti kõrgemale.

See tähendab, et sõltuvalt palgagrupist võib osakonnajuhataja brutos koju viia minimaalselt 4300 ja maksimaalselt pea 6000 krooni rohkem. Asekantsler aga 5700-st kuni ligi 7000 kroonini. Kantsleri ehk kõige kõrgema palgagrupi minimaalne tasu kasvas 7300 krooni võrra ja maksimumpiir asetati varem kehtinud määrast 13 400 krooni kõrgemale.

Palgatõusu läbi teinud juhtide minimaalne tasu on nüüdsest 30 455 krooni kuus. Osakonnajuhatajate minimaalne tasu jääb 33-36 000 krooni vahele. Asekantsleritel on see 40-44 000 krooni kuus. Kantsleri minimaalne tasu aga 51500 krooni kuus.
 
Kõigi madalama astme ametnike palgavahemikud on aprillist kehtima hakanud ja Jaak Aaviksoo allkirja kandva käskkirja järgi jäetud eelmise aastaga võrreldes täpselt samale tasemele.