Iseenesest pole Reformierakonna järjekordses haldusreformi tõrjuvas otsuses Aaviksoo hinnangul midagi uut, sest seda enamiku ekspertide soovitatud ja IRL poolt seaduseelnõuks vormitud plaani on igal moel takistatud juba üle kümne aasta ja sotside seisukohta ilmselt ei küsitudki.

"Küll aga oli huvitav peaminister Taavi Rõivase valitsuse infotunnis antud ühemõtteline sõnum, et valitsus ei tajugi oma vastutust mõistliku halduskorralduse eest, vaid näeb oma ülesandena "joonistada siin Stenbocki majas, aga ka teistes kõikides ministeeriumides, joonistada meetmeid, mis aitavad omavalitsustel oma teenused viia järgmisele tasemele ja eraldada selleks ka vastavalt vajalikku Euroopa Liidu toetust"," märkis Aaviksoo.

Paraku elab valdav enamik tänastest pisikestest omavalitsustest tema sõnul juba tänagi eelkõige erinevat sorti toetustest, mida valitsus neile läbi toetusfondi, tasandusfondi ja muude erinevate sihteraldiste üsna isepäiselt jagab, selle asemel, et seaduse alusel saadud omatuludest suuta enda põhiseaduslikke kohustusi täita.

Kui sellele veel Euroopa ajutist toetusraha lisada, ei muutu omavalitsused küll kuidagi tugevamaks või iseseisvamaks, "järgmise taseme teenustest rääkimata".

"Peaministri väljaütlemise alusel sugeneb kahtlus, kas polegi see Reformierakonna teadlik poliitika – suuremad ja tugeva iseseisva tulubaasiga omavalitsused oleksid kindlasti ka poliitiliselt iseteadvamad ning pakuksid sisulist vastukaalu keskvõimu kohati ülemäära riigikesksele mõtlemisele," kahtlustas Aaviksoo.

"Selle asemel, et kümnete ekspertide koostöös valminud reformikava lahmivalt naeruvääristada ja sildistada piiride joonistamiseks, oleksin soovinud reformierakondlastest kolleegidelt, eriti rahandusminister Jürgen Ligilt, konstruktiivseid mõtteid, kuidas reformikavas paremini kindlustada omavalitsustele põhiseadust austav tulubaas. Uuest koalitsioonis on selle asemel aga isegi haldusreformi arutelu lõpetatud," leidis endine minister.