Aaviksoo: ametnike palk pole tõusnud

 (29)
jaak aaviksoo
Foto: Andres Putting

Kaitseministeerium lükkab ümber tänases Eesti Päevalehes Raimo Poomi poolt toodud väited nagu oleks kaitseministeeriumi kõrgemate ametnike põhipalgad seoses palgakorralduse muudatusega alates 1. aprillist kasvanud.

"Vastupidi, 2009. aastal kahaneb ministeeriumiametnike sissetulek 12-15 protsendi võrra, kusjuures kahanemine on suurem seni autokompensatsiooni saanud kõrgematel ametnikel ning kõikide ametnike sissetulek on muutub ühtseks ja läbipaistvaks kogupalgaks," seisab kaitseministeeriumi Delfile saadetud selgituses.
 
Esmalt vähenes seoses riigiasutuste ühtse eelarvekärpega aasta alguses ministeeriumi ja kõikide
valitsemisala asutuste palgafond solidaarselt 7% ulatuses. See tähendas ametnike ja kaitseväelaste aastase kogusissetuleku langust seitsme protsendi võrra, mis hõlmas kaitseministeeriumi töötajatele tulemustasu ja ühekordsete toetuste maksmise lõpetamist (toetused tähtpäevade ja riigipühade puhul, toetus lapse kooliminekuga seoses, toetused abiellumise, lapse sünni või matuste korral jne).
 
Kaitseministeeriumi palgasüsteemi korrastamise käigus, eesmärgiga liikuda ametnike töö tasustamisel läbipaistvale ning õiglasemale süsteemile, kaotas kaitseminister oma 16. märtsi käskkirjaga lisaks ka ametnike puhkusetoetuse (nn 13. palga), mida põhipuhkuse korral maksti ühekordselt 60% teenistuja ühe kuu palgast. Seeläbi kahanes ametnike aastane sissetulek täiendavalt veel 5% võrra.
 
Kolmanda muudatusena kaotati alates 1. aprillist 29 ametnikule võimaldatud autokompensatsioonid.

Seotud lood:

Kaitseministeeriumis on palkade aluseks töökohtade hindamine. Tulenevalt senise palgakorralduse
hägususest oli autokompensatsioon sisuliselt osaks töötasust ja süsteemi korrastamisel tuli see rudiment kaotada. Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis, mis on eelarves osaks personalikuludest ja mida maksustatakse erisoodustuse tulumaksu ja sotsiaalmaksuga, lisandus astmepalga diferentseerimisele ja kuivõrd puudus põhjendus osade ametnike sissetuleku ühepoolseks alandamiseks, siis sel põhjusel suurendati nende ametnike ametipalga diferentseerimise määra. Kuna kogupalgast arvestatakse maha maksud, kaotasid seni isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist saanud ametnikud veel ligikaudu kolm protsenti oma reaalsest sissetulekust ehk siis kõrgemate ametnike puhul ulatus kärbe 15 protsendini.
 
Seega on tänavu aset leidnud kolme palku puudutava muudatuse tõttu kaitseministeeriumi ametnike tänavune sissetulek 12-15% mullusest väiksem, mitte suurem, nagu väidab oma tänases uudisloos eksitavalt Päevalehe ajakirjanik Raimo Poom, leiab ministeerium.
 
Kõigi läbiviidud muudatuste eesmärk on luua ministeeriumis palgakorraldus, mis on läbipaistev, arusaadav ja võrreldav nii ministeeriumi töötajatele kui ka avalikkusele.

„Läbipaistmatu ja kuritarvitustealdis avaliku teenistuse palgasüsteem on tekitanud õigustatud rahulolematust. Ametnike töö tasustamine peab olema maksimaalselt läbipaistev ning töötasu tuleb maksta üheselt rahapalgas, mitte laveerides hüvitiste, kompensatsioonide ja loonustasude rägastikus. Oleme selleni ka jõudnud ja säästutingimustele vastavalt mitte tõstes, vaid kärpides kogusissetulekut" sõnas kaitseminister Jaak Aaviksoo.
 
„Palgapoliitika alati osaks personalipoliitikast, mille põhimõttelised alused peavad olema sätestatud
avaliku teenistuse seaduses. Usun, et ka Vabariigi Valitsuses on olemas poliitiline tahe liikuda uue avaliku teenistuse seadusega edasi ja muu hulgas korrastada ja muuta ühetaoliseks ning läbipaistvaks kogu avalike teenistujate palgakorraldus," ütles kaitseminister.
 
"Pealiskaudne populism ja pahatahtlik ažiotaaž hädavajalike ümberkorralduste ümber pigem takistab katseid korrastada palgakorraldust valitsusasutustes ning soodustab ametnike kogupalkade jätkuvat varjamist. On kahju, et selle teema kajastamisel on oldud kaitseministeeriumi suhtes ühekülgne ja hinnanguline," nentis Aaviksoo.
 
Eeldatavalt sätestab avalike teenistujate palgapoliitika kogu riigis ära 2010. aastaks vastuvõetud ja
kehtima hakkav uus avaliku teenistuse seadus, mis teeb kohustuslikuks ametikohtade hindamise ning kaotab lisatasud staaži, kraadi ning võõrkeelte oskuse eest, samuti kaob ära astmepalga diferentseerimine.