Aastas 700 Eesti sõdurit võõrsile
Kuna enamik missioone kestab keskmiselt kuus kuud, siis tähendab see, et igal järgmisel aastal tuleb läkitada kakssada meest rohkem. Seega saadaks Eesti aastas võõrsile sõdima või rahu valvama kuni 700 meest. “Meie eesmärk on 250–350 meest välismissioonidel aastaks 2010,“ laiendas kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko ministri sõnade mõtet. “See on meie piir, rohkem ei ole võimalik.”
Kui kaitseministeeriumi selgitustest võib aru saada, et 350 jääbki aastaseks kogumissiooniks, siis maaväe ülem major Meelis Kiili teeb selgeks, et selline arv mehi oleks väljas kogu aeg.
NATO tippkohtumine Istanbulis seadis alliansile sihiks, et kaheksa protsenti maajõududest peaks paiknema pidevalt riigist väljas. “Kaheksa protsenti on 350 meest, mitte 250,” selgitas Kiili. Tagasihoidlikumad arvud pandi paika enne tippkohtumist. “350 on talutav,” arvas ta.
Siiani on keskmine välismissioonil viibivate sõdurite arv 140 kaitseväelase ringis. Samas kulub ühe välismaal viibiva sõduri peale sadu tuhandeid, kusjuures näiteks sõduri saatmine Iraaki on mitu korda kallim kui Kosovosse.
Paraku on praeguses eliit-üksuses scoutspataljonis ka pärast komplekteerimise lõppu ainult 750 meest, iga välismaal viibiva sõduri kohta peab aga tulema vähemalt üks, kes puhkab, ja teine, kes missiooniks treenib. Kuna scoutspataljonist kui põhilisest kaadriallikast ei pruugi enam piisata, tuleb ilmselt panustada vabatahtlike reservväelaste aktiviseerimisele.
Kindralmajor Ants Laaneots Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutustest peab 350 alaliselt välismissioonidel viibivat meest hirmutavalt suureks hulgaks. “Kui terve aasta ringi peab 350 hoidma, siis see number on meie riigikaitsele kaunis suur põnts,” nentis ta.
