Aastapalk vallajuhtidele tõmbas haldusreformi käima?

 (70)
Veikko Luhalaid, Vaivara vallavanem
Veikko Luhalaid, Vaivara vallavanemFoto: Sergei Stepanov, NPA

Ida-Virumaa omavalitsusjuhid on eri meelt küsimuses, kas riigi poolt vallavanematele, linnapeadele ja volikogu esimeestele lubatud aastapalgasuurune hüvitis oli omavalitsuste ühinemisel liikumapanevaks jõuks või mitte.

Vaivara vallavanem ja Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees Veikko Luhalaid on kindlalt veendunud, et omavalitsusjuhtidele lubatud aastapalk osutus põhiliseks haldusreformi liikuma pannud jõuks, kirjutab Põhjarannik.

“Raha ongi see, mis sai määravaks. Toimisid kaks asja: ahnus ja hirm. Ahnus saada raha ja hirm sellest ilma jääda,” ütles ta, leides, et just tänu priskele hüvitisele sündisid nüüd lühikese aja jooksul ühinemisotsused, milles varem paljude aastate jooksul ei suudetud kokku leppida.

Luhalaiu enda põhipalk on 2300 eurot. See tähendab, et vabatahtliku ühinemise korral oleks tal põhjust loota riigilt, juhul kui ta ei saa ühineva omavalitsuse juhiks, hüvitist suurusjärgus 27 600 eurot. Sundliitmise korral saaks ta arvestada kuue kuu tasu ehk 13 800 euroga.

Vaivara vald kuulus nende väheste omavalitsuste hulka, kes vaidlustasid valdade ühendamise riigikohtus, kuid samal ajal tehti ettevalmistusi vabatahtlikuks ühinemiseks Narva-Jõesuu linnaga. Kuna nad kahekesi aga tulevastele omavalitsustele kehtestatud miinimummäära − 5000 elanikku − kokku ei saanud, ootab neid ilmselt ees sundliitmine. Luhalaid ütles, et seda polegi ta täpselt veel aru saanud, kas talle terendab kuue või 12 kuupalga suurune hüvitis.

Seotud lood:

Mäetaguse vallavanem Tauno Võhmar, kelle hüvitis peaks Ida-Viru omavalitsusjuhtidest kujunema kõige suuremaks − 28 152 eurot −, leidis aga samas, et selline präänik ei ole ühinemisprotsessile olulist mõju avaldanud. “Mäetaguse volikogus tuli see ühinemisotsus üsna napilt,” märkis ta.

Omavalitsusjuhtide nii-öelda äraostmine tavalisest suurema lahkumishüvitisega on Eestis tekitanud üksjagu poleemikat. Näiteks Saaremaa Pihtla vallavanem Jüri Saar ei pea õigeks, et hüvitist makstakse ka neile omavalitsusjuhtidele, kes saavad tööd loodava ühendvalla omavalitsussüsteemis. Saare hinnangul riivab see paljude inimeste õiglustunnet, kirjutas ajaleht Saarte Hääl.

Kui suureks omavalitsusjuhtide hüvitised täpselt kujunevad ja kes neid saavad, selgub pärast seda, kui 15. oktoobril toimuvate valimiste järel valitakse ühinenud omavalitsuste volikogud ning valla- ja linnavalitsused.