Aasta viimasel päeval hakkab kehtima allikakaitse seadus
Muudatuste eesmärk on tagada tunnistajana ütluste andmisest keeldumise õigus kõigile inimestele, kes töötlevad ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni. Seadus näeb ette, et kohtunikul on õigus nõuda ajakirjanikult allikate kohta ütlusi, kui kriminaaluurimine puudutab kuritegu, mille eest on ette nähtud vähemalt kuni kaheksa aastat vangistust, ütluste andmiseks esineb ülekaalukas avalik huvi ning muude menetlustoimingutega kas ei ole võimalik tõendeid koguda või on see oluliselt raskendatud, kirjutab BNS.
Seadusemuudatuste teine, võlaõigusseadust muutev osa käsitleb mittevaralise kahju hüvitamist inimeselt vabaduse võtmise ja muu isikuõiguse rikkumise, sealhulgas au teotamise puhul. Seaduse kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitiseks maksta "mõistlik rahasumma", mille määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust, kahju tekitaja käitumist ning hilisemat suhtumist kahjustatud inimesse.
Ühtlasi võimaldab muudatus kohtul au teotamise, sealhulgas ebakohase väärtushinnangu või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu samalaadse isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise hüvitise määramisel arvesse võtta kahju tekitaja varalist seisundit, et mõjutada teda edasisest kahju tekitamisest hoiduma.
Võlaõigusseaduse muudatusi on kritiseerinud ajalehtede liit, kes soovis eelnõusse teha paranduse, mille kohaselt tulnuks au teotamise ja valeandmete esitamise eest mittevaralise hüvitise määramisel arvesse võtta peale õigusrikkuja varalise seisu ka õigusrikkumisega saadud tulu ning määrata hüvitise ülempiiriks eraisiku puhul 1000 ja juriidilisel isikul 10 000 eurot. Parlamendi õiguskomisjonis ei leidnud ettepanek aga toetust.
Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ütles BNS-ile, et liit esitab järgmise aasta algul uuesti avalduse õiguskantsler Indrek Tederile ettepanekuga kontrollida seaduse põhiseadusele vastavust.
Liit pöördus õiguskantsleri poole ka enne seaduse lõpphääletust, kuid Teder ei võtnud avaldust menetlusse, osutades, et õiguskantsleri pädevuses on presidendi poolt välja kuulutatud seaduste üle järelevalve teostamine. Seaduseelnõude kohta on ta enda sõnul arvamust avaldanud vaid juhul, kui tegu on riigikorralduse või põhiõiguste seisukohalt äärmiselt olulise küsimusega ning vastuolu põhiseadusega on ilmne ega vaja põhjalikumat analüüsi. Praegusel juhul ei pidanud Teder põhjaliku hinnangu andmist kiirkorras võimalikuks.
