Aasta pressifoto konkursile laekus tänavu 1135 fotot ja 58 videot
Kokku laekus konkursile 688 tööd, pildifaile koos fotoseeriatega oli 1135. Neist 222 kandideerib parimale olemusfotole, 158 parimale portreepildile. Spordikategoorias võistlevad 92 fotot ning parimale uudisfoto preemiale kandideerib 158 uudispilti, teatas Eesti pressifotograafide liit.
Konkursile „Aasta pressivideo” laekus 58 võistlustööd.
Tööde hulk on sarnane varasematele aastatele, mil autorite ring on olnud umbes sama – fotosid (koos fotogaleriidega) kogunenud samuti üle tuhande. Konkurss „Aasta pressifoto” on ainus Eesti pressifoto konkurss, kus valitakse nii teravaimad uudisfotod kui ka kõnekamad portreed ja olemusfotod. Samuti on kategooria spordifotodele.
„Aasta pressivideo” valitakse tänavu esimest korda. Video on ajakirjanduslik uudis, olemuslugu või intervjuu, valimine toimub ühes kategoorias.
Pressivideo auhinna lisamine konkursile on oluline, sest videosisu tegemine on muutunud kõikides Eesti suurimates ajalehtede digiväljaannetes ja online-portaalides igapäevaseks väljundiks. Video tähtsus ja osakaal veebis ja nutiseadmetes kasvab jõuliselt iga aastaga: seda ilmestab näiteks noorte, alla 25-aastaste televiisorivaatamise järsk langus viimastel aastatel (USA-s ja Suurbritannias umbes 20 protsenti viimase kolme aastaga). Päevakajalisi uudiseid ja videosisu tarbitakse pigem internetist ja digiseadmetest, mobiiltelefonist. Seega kõrgel kunstilisel tasemel tehtud ajakirjanduslik videosisu väärib tunnustamist ja esiletõstmist.
„Aasta pressifoto” konkursi parimatest fotodest on viiendat aastat valmimas raamat. Just raamat on väga oluline meie lähiajaloo fikseerimiseks. Pidevas infovoos on hea kaardistada möödunud aasta ja tõsta parimad esile. Parimatest fotodest valmib näitus, mis on kindlasti eksponeeriud nii Tallinnas kui ka Tartu kaubanduskeskustes, kus pildid koguvad tuhandeid vaatajaid.
Selleks, et välja anda aga raamatut, mis on see nn jääv dokument meie ajast, on igal aastal kogutud toetajatelt raha. Tänavu on selleks väljundiks Hooandja. Muud toetajad on ajakirjandusväljaanded ja Eesti ajalehtede liit. Hoogu saab pressifotograafide raamatule anda siin: http://www.hooandja.ee/projekt/eesti-aasta-pressifoto-2015-raamat-ja-naitus
Nii rahvusvaheline fotožürii kui ka videožürii kogunevad jaanuaris ja siis öeldakse välja ka nominendid. Fotožüriid juhib tänavu Postimehe vastutav väljaandja Mart Luik, fotosid hindavad fotoajakirja Positiiv dokumentaal- ja portreefoto toimetaja Annika Haas ja teletoimetaja Rasmus Kagge. Välismaalt on žüriis Soome fotoajakirja Photo Raw Magazine peatoimetaja Hannamari Shakya ning Venemaalt agentuuri AP fotograaf ja fototoimetaja Ivan Sekretarev. Videožüriid juhib Indrek Treufeldt, žüriis on ka Eesti tunnustatumad operaatorid ja toimetajad.
Preemiad antakse välja koos parimate ajakirjandusauhindadega Eesti ajalehtede liidu korraldatud pressiballil märtis.
Eelmisel aastal sai Delfi parima uudisfoto ja parima spordifoto preemia. Pildi autor oli Andres Putting (Delfi, Eesti Päevaleht) ja pildi pealkiri „Lahkumine lennates”. See oli pilt Rein Langist, kes pärast skandaali ajalehe Sirp ümber teatas „Kahekõne” otse-eetris, et astub kultuuriministri ametist tagasi. Pildil on ta kergel sammul lahkumas telemajast.
Parima spordifoto autor oli Hendrik Osula (Delfi, Eesti Päevaleht), kes võitis preemia fotoga „Ühe õnnetus on teise õnn”. Tartus toimunud saja meetri suusasprindi poolfinaal, kus soomlase õnnetuse tõttu sai Kein Einaste finaali.
