Aasta liikluses: hukkunute arv väheneb, kiiruse ületajate arv kasvab mühinal

 (264)
Tulevikus võib mobiilseid kiiruskaameraid näha ka patrullautodes

Maanteeamet tutvustas täna möödunud aasta põhjal liikluse hetkeolukorda Eestis. Hukkunute arv avariides on jõudnud taas 2017. aasta tasemele. Põhiprobleemideks liikluses peetakse kiiruse ületamist ja kindlasti ka joobes juhte.

Maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna juhataja Erik Ernits ei julgeks ennustada, et käesolev aasta võiks hukkunute arvu poolest möödunust vähem halvem tulla, sest selle aasta esimese viie nädalaga on avariide tagajärjel hukkunud juba üheksa inimest. Möödunud aastal kokku oli neid 52.

Kindlamalt julgeb maanteeamet välja tuua selle, et kui liikluses hukkunute arv 2014. ja varasematel aastatel on ületanud 80 piiri, siis viimase viie aasta trend näitab, et nii suurt liikluses hukkunute arvu ei tohiks enam tulla.

Kõige vähem halvem tulemus on 2017. aastast, kui liikluses hukkus 48 inimest. Möödunud aastal hukkus 52 inimest, mis on aga 2018. aastaga võrreldes on 15 võrra vähem.


Viie aastaga tekkinud trendilangus annab maanteeameti strateegilise planeerimise osakonna juhataja Erik Ernitsa sõnul lootust, et liikluses hukkunute arv enam üle 80 ei tõuse, ehkki 2016. aasta andmete põhjal (71 hukkunut) seda trenditõusu võis jälle karta.

Hukkunutega liiklusõnnetuse põhilisteks põhjusteks on olnud vale kiiruse valik, joove, kõrvalised tegevused ja turvavöö mitte kandmine. Joobes juhtide põhjustatud hukkunutega liiklusõnnetuste arv oli mullu 14 ja roolis kõrvaliste tegevustega, näiteks nutitelefoni näppimisega seotult põhjustati neli hukkunuga liiklusõnnetust.

Muutused liikluskäitumistes
• Punase fooritule järgimine – võrreldes 2016a ja varasema perioodiga on mõneti paranenud,
kuid viimasel paaril aastal on areng peatunud.
• Liiklusreeglite nõuete järgimine raudteeülesõidukohal – olulisi muutuseid ei ole toimunud
• Jalakäijale tee andmine reguleerimata ülekäigurajal –Vaatluste põhjal ja sõidukijuhtide
hinnangul on olukord veidi paranenud, jalakäijate arvates mitte.
• Autojuhtide tähelepanu häirivad tegevused – Mõningane vähenemine käes hoitava telefoni
kasutamises.
• Lubatud sõidukiiruse järgimine – Paari viimase aasta paranev trend on peatunud ning
langenud 2016. aasta tasemele.
• Joobes juhtimine – küsitlusuuringu järgi on aasta jooksul enda sõnul mootorsõidukit juhtinud
alkoholi või narkootilise aine mõju all ligikaudu 3,4% sõidukijuhtidest.
• Turvavöö kasutamine – Sõiduauto esiistmetel stabiilselt suhteliselt kõrgel tasemel.
Probleeme sõiduauto tagaistmetel (kasutab 89%) ja bussis viibijatega (kasutab 43%).
• Helkuri kasutamine - viimased nelja aastat püsinud stabiilsena 64-68% juures.
• Jalakäijate poolt fooritulede nõuete järgimine - punast foorituld eiravate jalakäijate osakaal
püsinud suhteliselt muutumatuna

Kuude lõikes oli enim hukkunuid jaanuaris (8) ja kõige vähem veebruaris, oktoobris ja detsembris (1). Langustrendis on aga mitme hukkunuga liiklusõnnetuse. Eelmisel aastal oli vaid üks kahe hukkunuga avarii ja 50 ühe hukkunuga õnnetust. Viimasel viiel aastal ei ole nii vähe mitme hukkunuga õnnetusi juhtunud.

Ernits tõi välja ka selle, et jalakäijatega juhtub vähem õnnetusi kui varasemal aastal. Ernitsa sõnul võiks arvata, et jalakäijad on hakanud usinamalt helkureid kandma, aga reaalsuses ütleb statistika, et helkurite kandmine ei ole siiski paranenud,

Mobiilsete kiiruskaamerate võidukäik

PPA liikluseksperdist juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo tõi liiklusaasta kokkuvõttes välja, et liiklusrikkujate tabamise kasvul on suur roll olnud lühimenetluse eelistamisel. Kokku tegeleti lühimenetlusena liiklusrikkujatega üle 50 000 korral.

Kiiruse ületamisi registreeriti möödunud aastal pea poole (39%) võrra rohkem kui 2018. aastal. Oma osa mängis neist kindlasti ka automaatsete kaamerate usin töö - nii foori-, kiirus- kui mobiilsed kaamerad saatsid trahviteate autojuhtidele 139 279 korral.

Möödunud aastal kasutusse võetud mobiilsed kiiruskaamerad saatsid sealhulgas poole aastaga üle 22 tuhande trahviteate.

Mobiilsetelt kaameratelt tahetakse Loigo sõnul aga veel rohkem kasu lõigata - nimelt mõeldakse juba selle peale, et tulevikus võiks kiiruskaamerad paigutada ka igasse patrullsõidukisse, et kiiruseületajaid veelgi veenvamalt kontrolli all hoida.

Ehkki Loigo sõnul on see veel mõttejärgus, siis automaatset järelevalvet peab ta kindlasti järelevalve tulevikuks. Loigo eeldab, et patrullautodele trahve saatva kaamera seadistamine ei tähendaks massilist liiklusrikkumiste tabamist, vaid eelkõige seda, et inimesed vaatavad oma ümber oma liikluskäitumise, harjumused ja sõidavad lubatud kiirusega.

"Kõik, mida saab ära teha masin, peakski tulevikus ära tegema masin. Ja mida saab teha inimene, nagu näiteks joobes juhtide kontrollimine, selles kindlasti masinad meile abiks ei tule. Aga kiiruse ületamisi, kõrvalisi tegemisi ja turvavöö kontrolli on võimalik kontrollida ka automaatselt ja selles suunas proovib PPA ka liikuda," ütles Loigo Delfile.

Purjus juhte tabas politsei eelmisel aastal 5,4% rohkem kui varasemal aastal, ent seejuures mängib rolli ka rekordiline alkomeetrisse puhumiste hulk. Möödunud aastal nimelt puhuti üle 900 000 korral ja kokku tabati 7148 joobes juhti.

Loigo tõi välja, et puhumisreidide hulga kasvu ei saa mitte põhjendada kuidagi rahaliste vahendite suurenemisega, vaid eelkõige töömeetodite ümber mängimistega, näiteks eelpool mainitud lühimenetluste eelistamine.

Lähemalt saab möödunud aasta statistikaga tutvuda maanteeameti kodulehel.